1) Libiseb hästi puhtal lumel.
2) Soolasel lõigul on ikka raske lükata.
Aga õnneks oli E jalutamas kaasas ja nii me siis tegimegi, et tema lükkas raskeid lõike, endal selg leemendamas ja mina lükkasin kergemaid lahtilükatud siledaid jalutusteid. Iseenesest aga koos jalutada oli sulnis. Päike paistis ja poja peaaegu magas. Ma pidevalt tahtsin talle näidata, et on olemas ka valge aeg ja lükkasin kärul seda peavarju asja ära. Iga kord loomulikult beebi ärkas selle peale üles ja pahandas. Meil tekkis väike kahtlus, et ehk on ta vampiir, kes päevavalgust ei talu... (kuigi ta sündis ju päeval, aga päeva pole ta tõesti eriti näinud).
Rahumäe jalutusteel aga nägime rongisahka. Elamus missugune!
Üleeile käis H ja tõi mulle Evelyn Waugh'i Allakäik ja langus. Lootsin ja arvasin, et ma ei ole seda lugenud, kuid kahjuks olin. Ometigi ülelugemine tuleb igati kasuks. Mõistan nüüd paremini seda huumorit ja sisu. Aga sellest on hetkel jäänud ainult 10lk. Usun, et tegelikult võiksin uuesti lugeda ka Musta Murjanit.
Mu hädakisa võttis aga õnneks ka emm kuulda, kes Mudaaugult tuli me juurest läbi imepakikesega, mis sisaldas järgnevat:
Mis te nüüd siis tegite, panite uisud alla?
ReplyDeleteTahaks küll! Ja purje ka, sest kui tuule saaks alla, siis saaks lausa lennelda mööda nõmme kiilasjääd.
ReplyDelete