Maja

Idee Internetist. Lõiked Ergo. Teostus mina.

Pati ja sõnad

Peep ja sõnad kummitab meid igapäevaselt.
Mina: Pati, pane käed palun kõrvale. - Laps seisab hämmastunud näoga, käed kõrvadel.
E: Pati, mine pane see tool enda voodi otsa. Patrik vaatab E'd töllmoka näoga ja ei saa mõhkugi aru. E seletab, et noh sinna, kus jalad on. Pati läheb ja teeb nagu kästud. Natukese aja pärast ilmub ta E juurde ja palub, et issi vaatama tuleks, et kas nii.
Kes siin siis nüüd rumal on? Laps või isa?

Esimene sõna

Pärtel oli üks päev poolteist tundi Nanaga. Kui ma koju jõudsin ütles laps Nana.
Tundub, et midagi on mu kasvatusmeetodites valesti kui kümne kuuga ei ole laps emme ütlema õppinud. Piinlik lugu.

Raamaturiiul = ~270 raamatut = ~7300€ = ~36 telekat

Alustuseks
Mulle väga meeldis üleeilne Arraku päevakommentaar Vikerraadiost. Soovitan kuulata. Haakub ka selle postitusega ning kuulamata ei pruugi mu frustratsioonile pihta saada.

Keskmiseks
Ootasin ja ootasin, et välja tuleks uus Ulitskaja ja kujuta sa pilti, nagu Jõuluvanale oleks kirjutanud, saabuski teine müügile. Ma olin suures ootuses mõtisklenud, kuidas ma selle endale ostan ja teise ostan jõuludeks kindlasti K'le. Nii pea kui see aga välja ilmus, sain ma kohe aru, et endale lugemiseks küsin ma selle emmelt ja K saadan hea arvustuse ja soovitusega Lutsu raamatukokku. Raamatu hind - 27€.

Lõpetuseks
Nagu Arrak ütleb, on meil tänapäeval nii, et kodus on küll lame teler, kuid puudub maast laeni raamaturiiul. Mis lapsed sellest põlvakonnast tulevad, kes mõistavad lugeda ainult tahvelarvutist uudiste pealkirju, aga raamatu lugemiseks süveneda ei suuda.
Mul ei ole telerit. Euronicsist saab 199€ eest 24" MPEG4 Full HD LED LCD teleri, mis on varustatud täis-HD paneeliga ja seega toetab pilti kuni resolutsioonini 1920x1080 pikslit. Ja selle eest saaks ma täpselt 7,48 Ulitskajat. Midagi on siin pildil valesti. Hakka või tõesti mõistma, miks on inimestel kodus telekas ja miks nad õhtuti vaatavad "Su nägu kõlab tuttavalt" saadet ja arvavad, et see ongi meelelahutuse tipp. Sest muuks, kauniteks kunstideks ei jätku lihtsalt finantsi.

Anti Bio - elu vastu

Patrik jäi eelmine reede haigeks. Nohu. Nohu lõi kõrva. Ööseks tuli larüngiit. Kaks ööd ja üks päev olid kuiva vastiku lämmatava köhaga. Siis jäi järgi ainult nohu, kõrvad ja uuel nädalal saabus lisaks bronhiit. See on Pati puhul tavaline jada, mis algab meil lihtsast nohust, mis teistel lastel on ja jääb lihtsalt nohuks.
Palavik oli reede öösest kuni esmaspäeva ööni. Edasi oli vahepeal (teisipäeva öösel) kõrvast kraadides 37.2-37.5, aga kaenlaaugust elavhõbedaga enam palavikku polnud.
Neljapäeval käisime arstil näitamas, kuidas seis on. Kõrvad olid veel natuke punased. Rinnus bronhiit. Palavikku enam ei olnud.
Arst kirjutas kolme päevase antibiootikumi kuuri. Kuna laps penitsiliini ei talu, siis ühe teise, vängema, mis tapab rohkem (Sumamed). Kõrvalmõjud on järgmised (pakendi infoleht, kui pilt on paha lugeda):

Küsimus: Kas Sina annaksid oma lapsele sellises olukorras sellist rohtu?
Lihtsalt huvitab mind. Vastata võib kommentaari või postkasti. Ootan ka nippe bronhiidi ravimiseks looduslikul teel (lisaks eelnevas postituses olnutele), kuna mina valisin anti antibio variandi.

10 kuusele 10 nõuannet vennalt

Pärtel on õppimisvõimeline

• Pärtel on paar viimast päeva teinud käpuli käimise liigutusi. Tõenäoliselt on see seotud sellega, et ma olen teda paljalt vannitoa põrandale maha pannud.
• Pärtel õppis ütlema tadaa ja lehvitama käega. Ainult, et kontekst on talle veel segane. Aegajalt katkestab ta söömise, vaatab suurte silmadega otsa, lehvitab ja lausub tadaaa ning haarab taas rinnast. Kui ma kodust aga lahkun peale tadaa ütlemist saab ta pahaseks.
• Peale igat söötmiskorda hammustab ta mind tänutäheks oma 6 terava hambaga. Mitte nüüd nii kõvasti, et peaks pillima hakkama, aga piisavalt, et ma reageeriks. Kui jätan reageerimata, siis hammustab uuesti ja kõvemini. Kui ma keelan, siis ta enam ei tee. Kui lihtsalt ennast kokku pakin, siis hakkab nutma. Kas see ongi sotsiaalselt küps laps?
• Pärtel on püsti. Ja sama palju ka pikali (sest ta haaraks ka ämbliku niidist kinni, et püsti tõusta), kuna toetub vastu liikuvaid sahtleid, kiikuvaid uksi, lahkuvaid inimesi. Kukkumises on ta aga oluliselt tublim kui Pati. Pead hoiab ta viimase hetkeni vastu lõuga ja laseb siis rahulikult maha. 
• Grammofon on endiselt põnevaim objekt kodus. Kogu meie elu keerleb selle ümber, kuidas Pärtel sinna ei roomaks. Kord panin grammofoni ette Pärtli suhteliselt mänguasju täis oleva mänguasjakasti ja laps, kes eriti ei saanud veel kuhugi ronitud oli ühe hüppega kasti sees ja mina püüdsin ta kinni järgmise hüppe pealt, hetk ennem kui ta pea ees grammofoni oleks langenud. Järgmine kord panin grammofoni ette tühja kasti. Seekordne esimene hüpe oli sügav ja jahmatav, kuid kuritegeliku kavatsuse tõttu oli laps vait kui sukk ja jätkas teekonda. Takistasin taaskord rännaku.
  Täna aga lasime tal vabalt grammofoni manu minna. Laps läks, vaadates kogu aeg keelavaid suid ja masina ees lihtsalt vaatas. Oranži avakest, milles kastid ja triibud liiguvad ja keerlevat plaati. Tükk aega kohe vaatas ja siis alles sirutas areldi käe. Kui E ütles, et ei tohi, siis võttis ta käekese tagasi ja vaatas edasi. Õpib!

Andke talle ikka süüa

Käisime Pärtliga 9nda kuu kontrollis (napilt enne kümne kuuseks saamist). Seal selgus, et laps on kaalu ja pikkuse kõveras kõvasti alla joont. Imekombel ma ei saanudki arsti käest pragada. Ta lihtsalt palus, et andke ikka lapsele süüa ka. Oeh, eks ma siis vaarita edasi - keedan konti ja kalu ning hautan läätse ja tatart edasi. Nüüdseks on mul vähemasti selge, et Pärtel ei söö juhul kui kusagilt on tulemas hambad. Kui juhtub olevat paar päeva hammaste tuleku vaheaega (ühed on just välja ilmunud ja teised veel pole jõudnud punni üles ajada), siis laps sööb talutavalt.

Haigus majas (ja arst ka)

Pärtel on viimasel kuul olnud kaks korda haige. Kõigepealt oli jube viirus, mis lõi lapsele kolmeks päevaks pea neljakümnese palaviku. Suures paanikas, kuna kolmanda päeva lõpuks täppe ei ilmunud ja palavik alla ei läinud, kutsusin arsti koju. Ja etskae - tuli ka, vaatas lapse üle ja diagnoosis kõrvapõletiku. Muidugi saime ka antibiootikumi, aga nagu ka Patrik, Pärtel antibiiotikumi ei talu. Antibiootikumi peale muutus laps üleni täpiliseks, sai hirmsad valud kõhtu ja lõpetas lõplikult ära igasuguse söömise. Kui nädal hiljem läksime arsti juurde kõrvu ette näitama, siis kirjutas arst lapse haiguslukku - ei talu ravimeid. Hurraa! Töövõit. Patiga katsetas arst ikka 4-5 korda, enne kui alla andis.

Nüüd paar päeva peale toda arstil käiku saime juba uue viiruse külge, seekord kogu perele ja meditsiini imeta näeb päev välja selline: hommikune äratus, kraadimine, Tonsilgon, Sinupret, kõrvade soojendamine, puder, hambapesu, aurumasin, lõuna, Tonsilgon, Sinupret, magama, ärkamine, sinepiplaaster, kõrvade soojendamine, õhtusöök, kraadimine, jalgadele sinepivann, Tonsilgon, Sinupret, aurumasin, magama. Siia vahele tuleb paigutada veel lugematu kord ninade uhamisi füsioloogilise lahusega ning kehade määrimist hanerasva ja tärpentiinisalviga.

Kui nad veel juhtuvad kahekesi haiged olema, siis oh seda ajapuudust! Ning kui jääda haigeks veel ise, mis teeb su nõutuks ja jõutuks, siis on eriti mõnus nende kahega mässata, endal ajud tatti täis, nii et ei mäleta, mis protseduur kellele tehtud sai. Peale poolteist päeva sellist rütmi ütles E mulle, et parem oleks kui homseks oleks lapsed terved ning milline pettumus meid valdas kui öösel oli hoopis Patil 39 palavik.

Patrik on mõjutatav

Pati üks päev nuias minult liiga palju küpsist. Peale kolmandat küpsist võtsin lapse sülle ja läksime koos Internetti. Trükkisin googlesse "fat kids images". Vaatasime.

Seejärel lõin lahti erinevate Eesti fotograafide blogid ja kaesime ilusaid lapsi. Pati tegi omad järeldused. Nüüd on ta igal pool, nii kodus kui ka külas, suhteliselt viisakas, piirdub ühe kommi, koogi või küpsisega ning ütleb, et muidu ta kasvab paksuks.

Patrik üldistab

Patrik mängib ja möllab. Saabun mina ja küsin, et: "Patrik, kas sa tahaks natuke süüa midagi". Pati kilkab ja mängib edasi. Küsin veel paar korda ilusti ja kenasti, aga siis mu kannatus katkeb ja ma käratan juba natuke mitte nii ilusti: "Lihtsalt vasta mulle Pati". 

Pati: "Eeee, ei ole pissihäda!".

Mida need emad siis ikka muud küsivad.

Patrik kasvatab
Pärtel läheneb küdevale ahjule. Patrik ütleb: "Ei Pärtel. Tuld peab kartma ja austama.". (Hästi treenitud eksole!)

Patrik vaatab kas Pärtel magab

Kui ma lapsi pean samal ajal magama saama, siis viskame end kõik meie voodisse sirakile ja vahest õnnestubki poisid korraga unele laulda. Täna ärkasid lapsed mitte just eriti pika uinaku järel korraga üles (õige magus, saab korraga neid potitada ja riidesse panna, sest ükshaaval oleks ju liiga lihtne). Vannitoas pärin Patilt, et kumb enne ärkas, kas sina või Pärtel?

Pati: "Eeee, Pärtel vist ärkas enne."

Mina: "Kas siis Pärtel ajas su üles? Ronis sinu peale või?"

Pati: "Ei. Vist mina ikka ärkasin enne. Siis ma katsusin ta kätt ja ta silma ja vaatasin kuidas ta magab."