Moosiriiul

Kuna mul on kombeks enamik piparkooke kodust ära kinkida, siis pärast jõule on nii imelik ja tühi kui endal polegi ühtegi piparkoogi ehet. Ehk sellepärast kipungi ma aasta vahetuseks ise endale ka midagi tegema. Nii et alustasime poistega taas tainarullimist.

Ainult see pilt jäi hetkel tegemata, kuidas Pati lennukit viskab. Peale pühi vaatame, kuidas kah lendab.

Käekoti meeldetuletus

See aasta tahtsin oma naabrile kinkida midagi jõulust - mitte mõnda asja, aga no midagi ilusat ja seetõttu otsustasin meelde tuletada käekoti tegemist. Lõiked olid alles, pildid olid alles, aga nõelumise juhend polnudki kirja pandud. Alustasin kokku traageldamist järjekorras külgmised plaadid eest, siis põhja külge, küljed, sangad. Toimis, aga kindlasti ei olnud see kõige mõistlikum. Peab veel katsetama.

 

KGB küsitleb

Pärtel on meil nii armas ja ütleb iga asja peale Njah. Kas tahad õue - Njah, kas tahad süüa - Njah, kas tahad külla minna - njah. Muidugi ega ta kõike ei tee, mille peale ta njah kostab, aga arms on ta ikkagi (kas tahad ketšupit - njah - hakkad ketšupit panema - õhhõõõ ketšup).
Üks päev, kui Pärtel oli taas oma njah hoos, kompas E tema piire:
"Tunnista üles, kas oled Stalinist halba mõelnud?"
Pikk paus, vaikus.
"No kas oled"
"Njah"

Pidulikkuse lõpp

Esimene aasta suure kõhuga suusatama minnes oli kogu pere närvis. E käis piinlikult iga kord kaasas, telefon laetud ja kord majas.
Teine aasta hoidis E last, aga mina vaatasin, et keegi oleks kaasas, telefon taskus ja ei läinud üksi ukerdama.
Kolmas aasta - E hoiab lapsi, kellelegi ei viitsi helistada, telefon pole isegi laetud. E lükkab mu uksest välja sõnadega - suusad on määritud, ole kurvides ja laskumistel ettevaatlik.
Elu teeb oma korrektiivid, ei mingit suurt pidulikkust ega üleliigset muretsemist pole vaja. On lihtsalt vaja oma elu elada, omas tempos ja suusatada. Omas tempos.

Täpsemini palun

Patrik joonistab kriidiga tahvlile: "Emme, kas see on väga ilus pilt?".
"Jah, see on väga ilus pilt Patrik".
"Kui ilus täpselt?", ei jäta Patrik aru pärimata.

Veski

Viimane sõna

Murrame Patiga piike - mina koristan tema mängu, kuna tahan Pärtlit magama panna ja mängu täis toas on see võimatu. Patrik pahandab minuga ja ütleb, et ta hammustab mul nina otsast, kui ma veel tema mängu ära panen. Ma olen niigi viimasel piiril, kuna Pärtel on terve päev karjunud ja süles olnud ja ei mõista nalja, pahandan leidliku Patrikuga ja teatan, et kui ta veel nii minuga räägib, siis ma koristan need mänguasjad prügikasti.
Patrik mõtleb ja sõnab - hea küll, ma ei räägi enam nii, aga tea, et mu hambad on teravad.

Sisefilee

Olgu neetud see päev, kus sa oled teinud endale lamba sisefilee grillpannil, mis on suussulav, seest roosa, pehme pehme pehme ja siis teatab Pati, et ta siiski sööb lammast.
Huuh, kallis maitse tal!