Ruubeni mõtteiva

Ruuben tahtis Nanalt porgandit suvel. Nana puhastas ja kooris ja andis Ruubenile, kuid tema pistis jaurama, et ta tahab nii, nagu emme annab. Nana kannatlikult küsis, et kuidas siis emme annab ja Ruuben vastas talle, et märja käega. Jah, tõepoolest, mina ju koorin porgandeid söögi sisse panekuks ja kui siis tekib nõudlus närimiseks, siis loputan käe ja porgandi puhtaks, kuid aega käe ja porgandi kuivatamiseks ei ole - nagunii ju kohe vaja edasi kartulit koorida. Seega alati märja käega ja see pealtnäha nii ebaoluline on siis talletunud.

Ruuben ütles mulle üks päev: Ma nüüd lähen. Tervita mind. Tšau!

Luukasele ütles aga täna: Tšau Luukas. Tervita mind. Anna mulle oma raha ka!

Kapteni müts

Ruuben ja E mängivad mootorpaadis. E küsib: Millise laeva kapten sa tahad olla? Kas suure või väikese?
Ruuben vastab: Ma ei tea. Mütsiga tahan olla.

Onu Une

Ruuben käis E'ga mune toomas peaaaegu naabrite juurest. Küsisin, kas ta nägi tädi Tiiut ka. Ruuben vastas, et ei näinud, seal oli hoopis onu. Ütlesin, et siis sa ju nägid onu Matit. Selle peale kostis Ruuben, et onu ei pannud liiva silma (tõlge - onu Mati võib olla ka Une-Mati, mine sa tea, aga liiva silma õnneks ei raputatud).

Kaisukaru

Ruuben läheb õhtul magama, ühes käes kastiauto, teises püstol (nerf, kuuliga). Lisaks peab kindlasti olema käeulatuses tema joogitass. Ja kui ta siis öösel meile kaissu tuleb, siis ikka sülemiga - kastikas, püstol, tass.
Mõni öö asjad vahetuvad ja kaisus on orava- ja jänese lamp, pluss tass. Kaissu ronides kordub sama ja kui siis mõni asi kaasa võtmiseks liiga suureks osutub, siis peab auväärt ema sellele öösel järgi minema, sest muidu laps magama ei jää.

Eneseväljendusoskus

Ruubenil on just ära kadumas tema titekeel, seega on viimane võimalus käänded ja pöörded kirja panna:

Palun putlu! See ei ole supp (püreesupi kohta), see on putt (puder).

Kus on minu sigi (lusikas).

Titid (püksid) jalga.

5% ajast on Ruuben väga viisakas. Lasteaeda Patile järgi minnes ütleb ta kasvatajale kenasti "Tele poua" (tere proua), kuid ülejäänud 95% ajast käratab ta käredal häälel "Jää vait!".

Veel on ka kodune mitmuse kasutamine keeles: Lapsed sööma! Lapsed tahate pongandit? Emme soovite pissile? Kui juba on palju, siis on lihtsalt kõike palju - palju emotsiooni, lärmi, emmet ja porgandeid.

Advent

Kauni esimese advendi puhul oli Pärtel lõpuks nõus enne sööki söögilaulu laulmisega. Kaasa ei laulnud, aga ei karjunud ega läinud hüsteeriasse ka.
See-eest hakkas aga hüsteeriliselt karjuma Ruuben, teatades, et laulda ei tohi!
Noh, neli aastat veel ja proovime jälle.

Täitsamees

Poisid söövad lõuna ära ja olen neile lubanud magustoiduks jäätist. Kuna rõdu on nii mõnus, saadan suured poisid rõdule jäätist sööma ja jätan Ruubeni tema jäätisega tuppa lauataha. Mingi hetk kuulen aga, et lapsed räägivad ülemise naabriga juttu ja silkan ka rõdule. Muidugi ilmub kohe sinna ka Ruuben, vaatab olukorra üle ja läheb tagasi tuppa. Eeldan rumala emana, et ta vaatas, et igav suurte jutt ja läks tuppa jäätist sööma, a kus sa sellega. Ega 1a 3k vanune laps pole tohlakas. Ta sai kohe pihta, et teised õdustavad õues ja tema on ebaausalt tuppa jäetud - seega ta läks tuppa, ronis oma tooli, võttis laua pealt oma pulgajäätise, ronis sellega koos alla, tuli sellega kenasti läbi toa, rõdu trepist alla ja ukerdas rõdul ühte suurde tooli ja vaatas ülirahuloleval ilmel meile kõigile otsa. Saite nüüd! Mina olen ka täitsamees!

Kaua võib

Aegajalt ma mõtlen, et kui kaua ma jaksan kolme lapsega ringi rassida, Linnahalli katusel kolada, muuseumides ja nukuteatris käia, kinos kohvikus ja loomaaias. Mind päriselt huvitab, et mitu last mu piir on ja millal ma enam seda kõike teha ei jaksa. Tänane päev oli meil plaanitud Pärtlile ja rongidele.
Esiteks sõitsime minu vennakese rongiga linna ja läksime linnas rongi kabiini. Kuna vennal oli ka praktikant kabiinis suunas ta kenasti kõik poiste küsimused praktikandile, kes siis pidi vastama küsimustele, et kas rong saaks ka tagurpidi sõita, kuidas pidurdadakse ja siis staarküsimusele, et kuidas pantograafi alla ja üles saab. Vaesel praktikandil vajus suu ammuli, et miks nii väikesed lapsed teavad selliseid sõnu, aga meie vennakesega naersime - geenid!
Seejärel sõitsime tramm number 2'ga nii kaua kuni ta end ringi keeras (et vaadata kuidas tramm ringi keerab) ja siis jalutasime Vesse raudtee sillale.

Sild viib üle kauba- ja reisirongiteede. Õnneks parasjagu üks kaubarong ka liikus, nii et saime show'd peaaegu kogu raha eest. Rongi sillal vaatasime lisaks veel tund aega tsisterne, mis ei liikunud ja kahte vedurit, mis ilma vaguniteta lõpuks platsilt minema sõitsid, kuid Moskva rongi ja vennakese Aegviidu rongi ei jõudnud ära oodata, nii et tuleb veel tagasi minna.

Tagasi koju läksimu muidugi sama teed: tõstsin käru sillalt alla, tagasi trammi, sealt rongi ja koju. Kodus tundus muidugi, et ronge on veel tänases päevas vähe.

Fragmendid möödunust

Ruuben oli 9 kuune, istus hommikul potil, vaatles oma kätt ja liigutas sõrmi. Vaatas kätt, liigutas uuesti. Seejärel võttis teise käe, tõstis sellega esimest ning laskis alla. Tõstis lihtsalt esimest. Laps avastas tahtejõu - tahan liigutan, tahan ei liiguta.

Ruuben oli 10,5 kuud ja hakkas käima. Nüüd on laps käpuli harva. Aiva püsti ja jooksuga vendadele järele.

Pärtel paneb puslesid. Paneb nobedamalt kui Patrik selles eas (või ka praegu). Piisab kui ühe korra 30 tükilise pusle temaga koos läbi teha ja ülejäänud korrad saab ise hakkam. Võimas.

Õues on nii palju lund, et võib lapsed hange ära kaotada. Enne kui see suur sahmakas maha sadas jõudis E teha hoovile uisuraja. 9x2 meetrit, 15 cm paks jää väli on seal kusagil lumekuhja all peidus.
Lume hea pool on aga see, et ma käisin just Nõmmel munade järgi - suuskadega. Tänavapritsurid ei ole veel pärale jõudnud ja kogu Nõmme on nagu suur Harku mets.

Kaheksa kuu piina palk

Kaheksa kuud ma piinlesin ja nutsin ja nüüd ma võin esimest korda öelda, ilma üle õla oma puhtale põrandale sülitamata, et lõpuks ometi on poisid sõbrad. Pärtel teeb Ruubenile lakkamatult pai, ei roni talle selga, ei löö, küünista ega hammusta. Ma võin julge südamega jätta lapsi tuppa ja ise minna keldrisse. Pärtel pigem juba mängib Ruubeniga - käitub debiilselt, teeb järgi kõik Ruubeni hääled, üritab maha sülitada, kui Ruubenil ila voolab, käib käpuli ja asjatab vennaga madalamal tasemel.
Öösel, kui lapsed meie voodis kokku saavad, siis isegi läbi une käib Pärtli käsi Ruubenit silitamas.

Kui Ruuben läheb Pärtli mängu segama, siis Pärtel hakkab küll hüsteeriliselt karjuma (appi, emme , Godzilla tuli, võta ta opsuuuu--uu-uu), aga ta ei tee talle liiga.

Selgepilk

Ruuben on kiire. Käib käpuli, tõuseb tugede najal püsti, ajab end istuma nii jalad ees kui ka jalad pepu all, istub, käib hommikuti tublisti potil, hambad järjest tulevad (all kaks, üleval üks ja nurgad väljas veel kolmel), on vali (kui oma tahtmist ei saa, siis teeb nii kõva häält, et kohvikus või rongis on lausa piinlik).
Magamisega on nii, et kui Nana teda hoiab, siis magab kolm tundi, aga minule tehakse neid kahekümne-neljakümne minutilisi sutsakaid. Öösel on vahel tubli, vahel mitte, aga ma üldiselt olen temaga rahul.
Lisasöögiga on lood täpselt nagu mu eelmiste lastega, et seda söön mina. Keedan beebile hea püree õunast-pirnist-suvikõrvitsast ja pärast söön selle ise ära. Putrudega on sama lugu ja enamik sööke jõuab oma lõpp punkti ehk vetsu, kõhust läbi käimata.
Pärtel arvab veel endiselt aeg-ajalt, et me peaksime ta Helenale tagasi andma, aga ikka läheb päev-päevalt olukord paremaks.
Aga siiamaani ütlevad kõik, et tal on selge pilk. Ta on meie härra Selgepilk.

Ruubeni mõõdud

Käisime täna Ruubeniga arsti juures mõõtmas-kaalumas.
Arst vaatas, kuulas, mõõtis ja tulemused olid minu poisilikud - mõõtudelt maas, arengult ees.
Arengult, tähendab siis seda, et see lapseke, kes alles saab kuue kuuseks roomab, keerab, omab kahte hammast, ja on selge pilguga ja suhtlemisaltis velleke.
Öösiti magab laps pigem hästi, kuigi magama ta enam nii kergelt ei jää. Ära on tabanud selle, et meie pere lapsed saavad uinumiseks kilomeetreid paid. Nüüd õhtul panen ta voodisse, seal ta siis pusserdab ja hakkab igisema. Ma ju kuulen, et ta ei nuta vaid kutsub ja kui ma siis lõpuks tuppa ilmun, siis teeb ta sellise näo pähe nagu oleks just miljoni võitnud, paneb ennast ise magamisasendisse ja ootab oma paid. Egas midagi, kulutame nüüd viis minutit iga õhtu rohkem paidele, läbi mu hea põli!
Päevane magamine on hindele 3. Vahel magab, vahel mitte. Kodus paremini, külas või kärus halvemini ja autos MITTE ÜLDSE.
Söömise osas käskis arst hakata lisa adnma. Ta soovitas anda marju, juurikaid ja putru. Mulle siiralt meeldib minu päris arst, mitte see asendus dr.Panika, kes käseb lapsele mustikaid ja vaarikaid sööta, sest nendel on praegu hooaeg ja nad on nii tervislikud.
Nii et me nüüd läheme Ruubeniga marjule.

Viisakas laps

Pärtel on hakanud mind (ja ka teisi) teietama.
Kõnnime pargis: Vaadake puu, vaadake emme, käbi.
Kodus: Ruubenid söövad piima.
või
Aidake emme püksid jalga.
Sööge emme, sööge teed.

Tegusõnades on ka laps tugev:
Mina lombin (minna kõnnin lombis).
Lapsed läksid metsama (lapsed läksid metsa kõndima/matkama).

Kahjuks hakkavad ära kaduma valed nimisõnad, nagu püksid on paaksi (pahasti), tajan (tahan), traabut (raamat), luut (saluut), Brennand. Teised ei tule meelde, aga ma hakkan seda nimekirja jooksvalt täiendama.

Veelgi rohkem kahjuks on põhi käibefraasiks praegu: ruttu rünnakule!

Ruuben on ka viisakas laps. Ta küll ei maga lõunaajal eriti, sest eksole ta on siiski ju meie laps, kes magab ainult liikuvas kärus ja minul ei ole aega temaga tunde jalutada, aga ma olen juba sellega harjunud. Õhtul aga see eest teeme vanni, siis tangin täis ja panen lapse voodisse. Edasi ma ei tea mis ta teeb, sest mina lähen toast välja ja tema jääb kuidagi magama. Isegi ei nuta mitte.
Hommikul tõustes aga teeb laps eeskujulikult kaka-pissi potti, nii et nüüd ootame ainult seda, mil laps istuma hakkab ja siis võtame mähkme ära.