Maroko, kus? Kus?

Mida teevad ema-isa, siis kui lapsed magavad

Siis emad teevad lapsele, kellelt ma nõuan kõige rohkem, aga kes ka minult nõuab kõige rohkem torti.
Seekordne nõudmine:

• et oleks tort (mitte küpsisetort);
• et oleks lennukikujuline;
• mootoriteks olgu Domino küpsised;
• sabaks olgu pooleks murtud Selga küpsis;
• pealt olgu kaetud šokolaadiga.

Toidutarest ma ei leidnud retsepti. Huvitav küll miks? Retsept sai kokku kleebitud kolmest erinevast retseptist. Lisaks osad asjad muidugi tuli ise välja mõelda. Nüüd on tort igatahes valmis, ma kardan, et küll natuke liiga suur, natuke liiga magus, natuke liiga kõva biskviidiga, natuke liiga lõikamatu, aga loeb ju ainult välimus!

Piparkoogihullus

Juba novembris valisid lapsed välja, mida kõike nad piparkookidest teha tahavad ja mina tegin peaaegu vastavalt nende soovidele ka omad valikud. Koju väheke lastesõbralikum ja maale natuke tähendusrikkam maja.

Kogu majade vorpimise periood (lõiked, küpsetamine, glasuurimine, kleepimine) olin ma nagu kodust ära. Ergo ja lapsed olid närvis, kuna oli selline pseudo värk - emme on, aga pole ka. Kaks ööd olin lausmagamata, kolm päeva tegin kooli ja laste arvelt piparkooke. Inetu lugu küll, aga välja tulid toredad majad. Kui hommikul Pärtel ärkas ja nägi Muumimaja, siis ta oli lausa heldinud. Õrna häälega tuli mulle teatama, et kas ma tean, et Muumimaja sai valmis. Nüüd on lapsed kaks päeva jutti maja lihtsalt vaadanud (ja arutlenud, et mida, kes peale jõule sööma hakkab). Näited päevast: Pärtel tule paneme puslet. Pärtel: Ma ei saa, ma vaatan Muumimaja. 

Jõulusõim oli töö mõttes kohati mahukamgi kui Muumimaja. Selles oli väga palju täpset glasuurimist ning detailide meisterdamist. Kõik eraldi nägi välja fantastiline ja olin täiesti kindel, et Muumimaja tuleb välja üks laste kökats ja jõulusõimest saab jõuluime. Kahjuks kokku kleepides kadus pool ilu ära. Enam ei olnud näha maja seina, mida kivi kivi haaval sai maalitud, kaks looma, kellele ma ükshaaval lagritsast kapjasid ja ninasid kleepisin kadusid maja sisse sootuks ära ning neid pole üldse näha ja kõik kokku on üks paras sigri-migri, mis ei näi üldse välja oodatud imena. Sõime katust tegin öösel kell kolm ning arvestasin valesti, millist pidi katused peale kleebitakse. Seetõttu läksid katusekivid külili. Muidugi, kui Muumimaja seal kõrval ei oleks, oleksin sõimega enamgi veel kui rahul olnud.

Kuna lapsed on natuke kurvad, et nemad ei saanud maja teha (Patrik tegi ainult kuuski ja katust ja Pärtlil ei lasknud üldse teha, sest ta kippus asju pigem suhu pistma), siis ma olen lastele lubanud, et nendega koos teeme ühe päris lastemaja ka, kus ainult nemad saavad värvida ja komme kleepida. Eks näis kuidas jaksu on. Kui koolitööd nüüd esitatud saan, siis võibolla teeme ka. 

Lambaküllus

E tuli maalt lambaga. Esimene õhtu sõime sisefilled, teisel koiba, kolmandal südant.

Väljakutse Presidendile

Ilves: Aga igasse Eesti perre ei hakka sündima nelja-viit last. Eesti naised nagu nende õed ülejäänud Euroopas lihtsalt ei pöördu tagasi 19. sajandi «Kinder, Küche, Kirche» mudeli juurde». Nii kallis President, siin on sulle väljakutse, küll ainult kolme lapsega, aga no katsu hakkama saada.
Kõigepealt tänud K'le, kes oma kõhu ja allakahese kõrvalt korjas ja puhastas nii palju rabarberit:

Siis mina pesin ja pakkisin neid korralikumalt, te saaks ühe korraga õue vedada:

 Siis mina hakkisin:

 (see on muide ainult pool kogust)

Siis mina aurutasin ja pudeldasin: 

Kokku peaaegu 15 liitrit. Kolme lapsega, kellele tegin vahepeal kaks sooja sööki ja andsin lõputult tissi . Mis oli võimatu ühe lapse kõrvalt, näib, et kolmega on kökk-mökk.

Moosiriiul

Kuna mul on kombeks enamik piparkooke kodust ära kinkida, siis pärast jõule on nii imelik ja tühi kui endal polegi ühtegi piparkoogi ehet. Ehk sellepärast kipungi ma aasta vahetuseks ise endale ka midagi tegema. Nii et alustasime poistega taas tainarullimist.

Ainult see pilt jäi hetkel tegemata, kuidas Pati lennukit viskab. Peale pühi vaatame, kuidas kah lendab.

Käekoti meeldetuletus

See aasta tahtsin oma naabrile kinkida midagi jõulust - mitte mõnda asja, aga no midagi ilusat ja seetõttu otsustasin meelde tuletada käekoti tegemist. Lõiked olid alles, pildid olid alles, aga nõelumise juhend polnudki kirja pandud. Alustasin kokku traageldamist järjekorras külgmised plaadid eest, siis põhja külge, küljed, sangad. Toimis, aga kindlasti ei olnud see kõige mõistlikum. Peab veel katsetama.

 

Veski

Tainajäägid

Pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka suhkrust
tehti aasta süda!
(L.Tungal)

Ну Заяц, погоди!

Uue aasta eel saime endale jänese. Nülitult. Kuna aga aastalõpu ja alguse päevad olid tihedad, siis alustuseks
a) tegeles E lihunikutööga,
b) marineerimisega (punane vein, õli, balsamic, herbes de provence, pipar, sool).
Seejärel paar päeva keerasime teda potis ühte pidi ja teist pidi ning siis oli plaan järgmine:
Jahus kloppida, praadida, panna hauduma koos pastinaagi, porgandi, sibula ja muu hea-paremaga.
Tegelikkuses oli Pärtlil taas üks selline päev, et ma
a) ei saanud poodi,
b) ei saanud keldrisse,
c) olin ühekäeline.
Seega praadisin jänese läbi ja hauduma läks ta koos vee, ühe porgandi ja hulga-hulga sibulatega.
Ahjus oli jänes 170 kraadiga umbes 4-5 tundi. Enne lauale panemist võtsin jäneselt puljongit vähemaks, lisasin puljongile jänesele lisamata jäänud jahu ning jänese kastmiseks kasutatud veini, hulga herbes'it ja kaste oligi valmis.
Liha oli pehme, suhteliselt kana maiguline ja nagu ikka, ilma kastmeta suhteliselt tavaline. Kastmega koos, aga moodustas täitsa erilise elamuse.

Jänest sööma otustasid tulla meile sõbrad, kellel endal on ka kodus jänes. Õnneks suhtusid nad ettevõtmisse huumoriga, loputasid jänest alla veiniga ja kiitsid, et meie koduloom on viisakas, ei näri juhtmeid ja ei poe ahju taha peitu.
Kuna kõigil asjaosalistel oli aga äärmiselt kõht tühi, siis pilt sai tehtud alles lauda koristades ning roa juurde serveeritud jänesekapsad olid juba jänese juurde kõhtu pugenud.

Maja

Idee Internetist. Lõiked Ergo. Teostus mina.

Karusselli mäluauk

Minu perest mitte keegi ei mäleta karusselli küpsiseid. Järelikult pistsin nad vist lapsepõlves kõik ise nahka ja seetõttu keegi isegi ei näinud neid.

Tainas:

150 g võid

2 dl suhkrut

4 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

natuke soola

2 spl kakaod pruunile osale

vaniljesuhkrut valgele osale

Või lõin suhkru ja munaga vahule. Segasin omavahel kuivained (va kakao). Kuivained ja või-suhkru-muna segu tegin pooleks. Ühele poolele lisasin kakao ja segasin segud valmis. Seejärel rullisin kile vahel tainad lamedaks, asetasin üksteise peale, keerasin tihedalt rulli ja panin külmkappi tahenema. Pärast küpsetasin 180 kraadi juures umbes 7 minutit. 

Patrik muidugi ei söö neid. Tainast sõi küll, aga peale ahjus käiku enam küpsis ei kõlba. Jääbki mulle ja E'le rohkem.

5 peotäit

Patrik on täiesti imeline köögi-, puu- ja juurviljade sööja. Enamasti sööb laps sooja sööki 3-4 korda päevas. Lisaks värskele ja keedetud köögiviljadele lisanduvad menüüsse veel moosid, mahlad, puuviljad. 

Siin on näide minu jaoks mitte tervislikust (viiner, mitte liha!) lõunasöögist

ja veidi paremast hõbeheigiga õhtusöögist.

Mängupargist meelitan ma koju last paprikaga. Kollane paprika ja kollane tomat on parem kui komm!

Kevadine sulatoit sulas suus

Kana: kanakoivad, aprikoosid, ploomid, üks apelsin, porgandid, natuke Teryaki kastet, soola ja pipart, basiilikut.








Kartul: kartul, küüslauk, muskaatpähkel, võitükikesi ja üks pakk köögikoort.

Näärideks

Kallis H. Jäi õigel hetkel üle andmata. Nüüd saad näärideks.