Täna oli mul aga oma aega vaja, kuna ette oli vaja valmistada oma sõnade söömine. Ikka on mul kombeks oma sõnu süüa. Enne Patriku sündi teatasin E'le, et iga kuu ei hakka ta nüüd küll kooki saama ja minul ei ole plaanis iga kuu "sünnipäeva" tähistada. Nüüd aga teatasid E vanemad, et nad tulevad sünnipäevale, mille peale loomulikult E rõõmsal näol teatas, et jehuuu KOOK. Eks ma siis täna nüüd kärutasin Selverisse ja täiendasin meie külmkappi koogi- ja söögimaterjali võrra. Seejärel tormasin koju, et hakata järelejäänud pooleteise tunniga küpsetama ja niipea kui ma väravasse jõudsin tegi poiss silmad lahti.
Nojah, läksin siis oma poekotiga süda peksmas ja minuteid lugemas järgmisele ringile ning taas väravasse jõudes nägi meie majaomanik mu väsinud ja meeleheitel nägu (ta nägi mind ka esimest korda väravast sisse tulemas ja kohe ka välja minemas) ning küsis minult: "Kas panen oma automootori käima". Neile kes ei tea - auto on tal mingi tohutu tohutu džiip. Ma arvan, et küljepeeglit ma ei näe, kuna see on kõrgemal kui mu peanupp ja džiip on tõsiselt sama lai kui meie hoov ja käruga sellest mööda minna on üsna keeruline. Igatahes ma vastasin, et ole jah nii hea, kuna beebsu vähkres nagu ikka koju jõudes. Auto mootor läks käima ja käis ühtlase sumeda foonina poolteist tundi.
Jõudsin koogi ilusti valmis teha ja laps magas akna all ilma beebimonitorita, kuna ma lihtsalt ei näinud vajadust.
Igatahes kook sai valmis. Minu esimene Tosca kook ja tõenäoliselt mitte just kõige parem, kuna tainas meenutas jälle mulle seda pannkoogi värki ehk muna, suhkur, jahu, piim, või ja eelmine kord lendasin sellise taignaga alt. Aga eks homme näis. Ehk kui on halb, siis E mult rohkem neid nö "sünnipäevakooke" ei nõua.
Praegu aga magatab E last esimeses öö unes (ja tunneb end minuna ehk loeb) ja nagu kogemus näitab, siis järgmine ööuni jääb vahele :)
Oo, monitor hakkas siis tööle?
ReplyDeleteJa head isu. :)
ooo,auto on meil ka vahest päästeingel.
ReplyDeletemuide meil tegi ka esimene kuu Mattias seda nalja, et oli segi ajanud päeva ja öö. Hakkasin teda päeval meelega kauem üleval hoidma, teiseks kuuks oli asi vonksus. Henriga aitas raamat "Päästke meie uni".
Sa unekooli ka tegid? Ja kas raamat on alles? Sest ma vist laenaks millalgi. Ma nagunii loen pidevalt ja see kuluks ka marjaks ära. Ma pean ikka nii kaugele jõudma, et hakkan päeval juba ringi liikuma, nii et ehk üks päev kärutan rongile/bussile ja astun su poolt läbi :)
ReplyDeleteJa monitor töötab Kaur! Aga teile pean ka külla kärutama ja monitori-kraami ära tooma.