Millised tulevad meie lapsed

Meist kaks maja edasi asub üks Eesti aegne Nõmme pärl, Elmar Loho funk villa. Villal on ümber raudaed ja aed on lukus. Maja sai kunagi riigikantselei remondi tõttu tõsiseid kannatusi ja kaotas suure osa oma väärtusest, kuna seest lõhuti välja originaal Eesti-aegne puhvetkapp, milles olid valgustatud vitriinid kristalli ja portselani eksponeerimiseks ja tehtud muudki head. Ometigi hoone on ikka veel raudaia taga ja kaitse all ja sisse ei pääse. Keegi, kes aeda sisse ei pääsenud, otsustas nüüd üle aia visata suure kotitäie oma lapse kasutatud mähkmeid. Millised lapsed tulevad sellistel vanematel???

Ära ole hea

Täna tegin oma uneaja arvelt E'le lõunat kaasa. Küpsetasin, keetsin, praadisin, hakkisin ja segasin salatit. Kui kõik valmis sai ja ma E kutsusin viimast korda proovima, kas salat on oma tasakaalu saavutanud teatas E, et "Oi pagan pagana pagan, ma pean ju homme lõunale minema. Ma täitsa unustasin. Anna andeks."

Ja mida ma sellest loost õppisin! Ära tee head! Eriti mitte oma uneajast.

Vanemlik laiskus ja julmus

Patrik ärkas täna hommikul E äratuskella peale. Hommikul vastu ööd ma olin kuulnud kuidas kaka tuli ja nüüd oli nii hea öelda E'le: "Sinu äratuskell. Kaka on püksis. Sina pesed."

Oleks vaid kõik hommikud nii lihtsad.

Neli - väike veli

Täiskuu läks mööda nigu niuhti. Ööd on nii valged, et ei märkagi enam ning kui Mudaaugul poleks Roosa meelde tuletanud, et Patrikul neli kuud täitub, siis oleks selle sootuks unustanud. Nüüd siis aga nelja kuu areng:

• Keerab vabalt üle vasaku õla ja tiirleb ümber oma telje. Hommikul näiteks duši alla minnes panen lapse selili põrandale mängukaare alla ja kui tagasi tulen on laps kõhuli ja pea on seal kus ennist olid jalad. Üle parema õla keeramine tuleb välja vaid juhul kui ta sõrmed suust võtab, aga niipea kui ta hakab üle parema õla keerama, siis paneb ta ka julgustuseks sõrmed suhu - nokk kinni, saba lahti;
• Üritab roomata. Välja küll ei tule veel, aga üritab meeleheitlikult (loe: künnab ninaga voodisse või põrandale vagu, nagu ta teaks, et kevadkünd käib täies hoos ja võib künda, äestada, läga laotada, külvata);
• Haarab mänguasju, käsi, riideid ja üldse mida kätte saab. Kui midagi on juba aga kätte saadud, siis tuleb see ruttu suhu toppida. Üks päev haaras ta lusika ja toppis endale kurku. Täna hommikul haaras ta aga pepupesu ajal kraanikausi äärelt klaasi ja pillas selle maha. Liig raske oli, et suuni tõsta;
• On haige olnud;
• On allergik ja on sundinud mind dieedile;
• Käib ujumas (kui haige ei ole). Basseinis on veel natuke hädapätakas. Teised beebid sukelduvad ja ujuvad, kuid Patrik tunneb end pigem kassina kui koerana vees;
• Läheb ilusti õhtuti oma voodisse magama. Öösel ärkab üles vahest vaid ühe korra, kuid enamasti kaks korda: 01 ja 03/04/05 ajal. Hommikused silmad teeb lahti kell 06 või 07, kuid meil on kokkulepe, et enne kella kaheksat mina nüüd küll voodist ei tõuse. Seega kui ta tõesti juhtub kell kuus ärkama, siis tõstan ta meie juurde, panen tissi suhu ja magame kaheksani;
• Peale öösist korralikku und on laps päeval oluliselt heatujulisem ja tublim. Ainult et lõunaune pikkus on taandunud 3,5 tunnilt 2,5 tunnini;
• Uus lapsehoidja on peegel. Panen lapse peegli ette ja ta jutustab ja lustib selle ees. Nüüd on tuli möödanik, aga ega me tuld enam ei tee ka juu!

Muidu on Patrik kõigi sõber. Kui keegi ta sülle võtab ja teeb toredaid hääli ja naerab kõva häälega, siis on ta õnnelik ja kingib lahkelt naeratusi ja kilkeid.

Teadasaamine, et Patrik on allergik mõjus nagu nuinarkoos seljatagant ja otse lagipähe. Millega me siis selle olime ära teeninud? Ma ju juba rasedana jälgisin, et ma E'sid ei sööks. Hea küll, hea küll - nõud ei läinud mul tõesti puhtaks pelgalt sooja veega, nagu ennemuistsel aal, vaid kasutasin ka Fairyt ja pesu ka ei keetnud potis vaid panin Arieliga masinasse. Kuid ma olin ausõna ülipüüdlik oma söögi osas. Või ongi nii, et need kes saavad lapsi probleemideta, neil on kõik hästi, aga need kellel lapsed on siia ilma tulnud saatusele trääsa näidates, need peavad kuskilt mujalt lõivu maksma. Meie puhul siis lõiv on allergia.

Paar nädalat tagasi saime ka ametliku diagnoosi ja punase-markeri-analüüsi minu toidupäevikule. Seal kajastus ka H sünnipäeva Kirju koera tegu, mille kohta arst teatas, et seda nüüd küll süüa ei tohi. No aga mis sa teed, hing ihkas seda ja ka šokolaadi torti ja kohupiima kooki ja lõhet kah ning siis lõpuks saingi pisarsilmi siiski aru, et tõesti, sellest Kirjust koerast ja muudest peoroogadest oleks pidanud loobuma. Laps oli üleni punane ja tulitas ning õppis esimest korda ära kratsimise. Õppimine käib tal nii kiirelt. Nii pea kui ta sai aru, kuidas kratsamine käib, siis kohe sai vere ka välja.

Mina nüüd aga jätkan oma toidupäevikuga ja paastun ja kahjuks mitte ainult ülestõusmispühadeni ja ka mitte nelipühadeni vaid tõenäoliselt jõuludeni. Nõme on loomulikult see, et just nüüd siis koputas tädi Evi uksele ja tõi värskeid pirukaid. Ja üleüldse on kevad ja Nõmme turul hõljuvad igasugused lõhnad ja maasika kast maksab 6€. Mina võin aga süüa tatart ja liha. Nende järgi aga ei isuta. See, mille järgi aga isutab, see on keelatud. Olukord on hullem kui dieet - isegi porgandit ei või närida ja kogu aeg on kõht tühi. Tunnen ennast nagu Tuci reklaamis. Käin kodus ringi näljase näoga ja otsin mida põske pista - noolin telekat, kuvarit ja kõike muud suurt. Kilod kukuvad kolks ja kolks vastu kaalu olenemata sellest, et põhitoiduaine on praegu pudru ja pekk. 

I on tipuline

Eilne unekool kestis meil küll ühe tsükli, kuid Patrik jäi magama alles 22 minutilise osa viimases otsas. Meiepoolne viga ja raputasime endale pärast kaminast tuhka ka pähe. Laps nuttis ja teda lohutama minnes ei võtnud me mütsikest peast (peale vanni panime mütsi pähe) ja nii ei saanud pai võlujõud mõjuma. 2 minutit enne 22 minutilise osa lõppu võtsin mütsi peast ja Patrik jäi üsna kohe tuttu.

Täna panime lapse kell 21.13 voodisse. 21.14 hakkas ta nutma ja 21.16 jäi tasa ja magama. Imelik: väsinud olen ju hoopis mina. Tänane jalutuskäik oli meil nimelt 12,5km. Seega ma lähen nüüd ka hambaid pesema ja siis ruttu tuttu. Unekool on võrratu!

Rikkurite masu

Jalutasin täna Kruuda majast mööda. Kui eelmine aasta seisis hoovis ühel pool Hummer ja teisel pool Lexus, siis nüüd oli hoovi peal kaks hübriidautot.

Sagedasemad allergeenid

Sarapuu
Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu.

No pole siis ime!!!

U on tagurpidi

Eilne unekool oli nati raskem kui esimene. Lapse panime liiga soojalt riidesse ja seega jäi ta magama alles teise tsükli 22 minutilise osa ajal (kui olin temalt teki eemaldanud). Öösel aga oli laps ikka jääklomp - ju selle vastu ei saa. Öö muidu oli ideaalne. Laps sõi ainult ühe korra ja siis alles saabus meie juurde kell 6.50 ülesoenemise protseduurile.

Täna aga on hetkel seis selline, et panin lapse kell 20.54 voodisse, kuna ta süüa enam ei tahtnud ja kägises nii nagu ta enne und mul vankris teeb. Midagi ei jäänud üle. Kell ei olnud küll veel üheksa, aga asetasin lapse voodisse. Nutma ta peaaegu ei hakanud! Õiendas seal miskit ja järsku (kell 21.01) oli vaikus. Me mõtlesime, et ju ta leidis midagi huvitavat, mida uudistada, aga kui E vaatama roomas, siis selgus, et magas. Eks näis, mis öö toob ja kui kaua ta nõnda ilusti magab. 40 minutit? Tund? Või kogu öö! Igatahes oleme lootusrikkad ja naeratused võib kõrvataha kinni siduda.

S käib susinaga

Oh kooli aeg, oh kooliaeg, oh unekooliaeg! Eile alustasime unekooli esimese osaga. Lähtepunktiks on "Päästke meie uni" raamat, mis Patriku vanusele soovitab käitumist nõnda:
Laps voodisse; musi, kalli, pai, toast minema ja uks praokile. Alates karjuma hakkamisest oled toast veel väljas 8 minutit. Seejärel tuppa tagasi ja silitad 22 minutit pead ja selga (aga ei räägi ja ei võta sülle) ja oled juures. Siis võid 10 minutiks lapse sülle võtta ja siis kõik otsast peale. Raamatus väljub unekooli buss kell 19, aga meie ei ole säärased valged inimesed ja meie, neegrid, väljutame oma bussi kell 21.

Mina kartsin, et meil läheb esimesel korral vähemalt kolm tsüklit, aga läks 1,3. Peale esimemese tsükli lõppu ja lapse voodisse tagasi asetamist kulus veel 4 minutit nuttu ja siis järgnes juba päris rahulik uinumine.

Probleemid:

• Häll kiigub. Kui laps rabeleb, siis käib ta kolksti vastu seina. Seega praegune plaan on endale siiski võrevoodi muretseda. Seniks aga oleme hälli jalgade alla oma viimsed küttepuud pannud.
• Öösel jahtuvad lapse käed jääklompideks. Täna on plaan panna lapsele selga riided, tudukott ja ümber veel Savisaare magamiskott.
• Kui laps haledalt nutab, siis tikub ikka endale ka nutt peale. Kordasin seal hälliveerel nagu mingit mantrat, et ma-ei-ole-halb-ema ma-ei-ole-halb-ema, aga usku jäi iga minutiga vähemaks. 22seks minutiks olin juba täitsa veendunud, et ma siiski olen lapsepiinaja, aga õnneks siis tuli 10 minutiline paus.
• Patrik sööb öösel kell 01, 03, 05, 06, 07 jne. Seega iga kord tõusen ma üles, söödan ta ära, panen tagasi hälli, kuulan nuttu ja kui ma lõpuks ise uinun, siis ongi uus söögiaeg käes.

 Seega esimene päev möödus entusiastlikult - eks näis mis tänane õdak toob.

Kevadeüllatus

Patrik oli pikalt nüüd tubasel režiimil ja minul on pooleli juba "Tõde ja õigus" IV osa. Et aga jälle kõik raamatud prauhti otsa ei saaks, siis selleks läksime täna esimest korda taas õue.
Ja ennäe, mis on meie jalutusringist saanud  - sulas teine lume alt välja ja tegi meile tõelise vimgerpussi. Vaadake nüüd siis ise, et kas tõesti saab last tasakesi kussu-kussu magama sellistel teedel:

  
Pean nüüd uued tänavad valima oma ringile.

Laps aga magab taas õues ja mina olen toas ja olen tõeline Jamie Olivier. Kallasin keevasse vette sügavkülma juurviljad ja frikadellid ja ühe puljongi kuubiku ka.

Purustatud kirehoos

Üleeelmine kord mudaaugul ma-ei-tea mis mul hakkas, et ma pidin Laimaga mängima ja ma-ei-tea mis moodi on see võimalik, aga Laimal tuli pea otsast.
Järgmine kord Mudaaugul hakkas Pennu oma Laimat otsima. Roosa müksas mind, et näis-näis, mis nüüd saab. Pennu leidis keha, siis pea ja oli nõutu. Ma lubasin ja vandusin, et õhtul tuleb dr. E ja viib Laima haiglasse ja parandab Laima ära. Nüüd siis lõpuks suutsin ma sundida dr. E'd minu lubadust täitma. Laima läbis taastusravi:

Haigusristsed

Reede õhtu oli meil väga kena - laps istus sitteris ja vait kui sukk. Kiitsin veel, et näe kui hea laps, ei tee piiksugi ja nii rahulik. Kuna ta niiiiii heakene oli, võtsin siis teise sülle ja musitasin. Musi oli aga kuum. Umes 38,2 kuum. Järgnes šokk. Laps, kes oli siiani olnud rahulik, sai järsku aru, et midagi on viltu, ema nutab, isa on nõutu ja hakkas ka käituma nagu haige.
Palavik kestis meil kaks päeva. Suure hirmuga panime küünlaid, kuid hiljem kahetsesin. Oleks kohe alguses pidanud laskma tal endal end ravida, määrida kohe alguses viinaga, kohe alguses jääda rahulikuks. Järgmine kord tean - kõigepealt tuleb endale rahustit anda ja seejärel alles otsustada, kas ka laps mingit medikamenti vajab.
Esimene haigus on aga endale hirmsam. Kohe hakkad taga ajama kes on süüdi - käidud sai ju arsti juures, kus pisikuid on jalaga segada! Samuti veetsime ju aega perekeskuses ja basseinis - ehk sealt??? H lapsed ka musitasid Patriku üle ja Penni andis Patrikule korduvalt oma sõrmekesi lutsutada. Ehk sealt??? Viimane kord kärust välja võttes oli käeke külm, kuna Patrik ajas teki käte pealt minema. Kas see siis äkki?
Nõme on nüüd ainult see, et õue ei saa. Laps ju magab toas ainult koos minuga. Õnneks aga emme varustas mind "Tõde ja õigus" I-V'ga. Ehk aitab see  Patriku haiguse üle elada ...