Õhtune jalgrattasõit

Otsustasime eile õhtul minna lastega jalgrattaga sõitma. Patrik oma rattal, Pärtel tandemil, beebi seal kus vaja (kärus või toolis).

Kuna Hiiult läheb hea jalgrattatee alla, suundusime Stromka poole. Mina kogu aja mõtlesin veel, et ju saab õigel hetkel tandemisse panna Patriku, Pärtli ratta käru taha ja Pärtli kärru. Stroomi rannas teatas aga E, et tööriistad, millega kronsteini sättida on kodus ja Pati peab ka koju ise väntama.

Kokku väntas Patrik iseseisvalt 20 kilomeetrit. Tondil oli vaese lapse jõud nii raugenud, et tema istus E'ga rongi ja sõitsid kaks peatust koju. Mina tittedega läksin rattaga.

Pärtel väntas kogu aja tandemil. Kuna lõunauni oli magamata, siis lootsime ta mingi hetk kärru panna, aga sellest ei tulnud sitke iseloomu tõttu midagi välja. Lõpuks oli laps nii väsinud, et jäigi oma ratta seljas magama ja me lihtsalt tõstsime ta ümber.

Juhtumised Saares

Sellel korral Saares käies oli mingi imelik kuu taevas. Asjad juhtusid, ilm oli imelik ja kõik oli teisiti. Ju kliima soojeneb ja üks liblikas Montanas tegi ühe tiivalöögi, mis meidki mõjutas.

Ilm:

Suvi on see aasta selline nagu ta on - seal kus oleme meie, on alati pilved. Nüüdki Saarde jõudes oli ilm pigem pilvini, kuid siiski soe. Selle imeliku ilma tõttu olid kohale lennanud aga parvedega lepatriinud. Igal kivil oli neid vähemalt kolm tükki ronimas, iga kord kui kellegist möödusid, siis rapsasid ta õlalt või kleidisabast ühe lepatriinu maha. Lapsed korjasid neid purki, kivipragudesse või niisama peopessa.

Lisaks lepatriinudele lendasid kohale ka pisikesed kollase-musta triibulised herilase moodi lillekärbsed. Haiget nad ei teinud, aga nad kleepusid igale poole kinni. Nende kõrghetke õnneks elas üle H oma perega, aga meilegi jätkus neid. Need kleepusid jalgade külge, juustesse, mullitaja vette ja kõik mõnusad õuetegevused tuli vahetada tubaste vastu. 

Ja siis saabusid tavalised kärbsed - suured, mustad, uimased ja rumalad. Jätsid ukse lahti ja järgmine hetk oli neid terve tuba täis. Enamasti sumisesid nad aknaklaasidel ja olid nii rumalad, et tapsime neid lihtsalt salfräti sisse korjamisega. Üks õhtu peale sauna jagasime Nanaga aknad ära, mina tapsin suurest toast 50 ja tema köögist 50 kärbest. Kõik mustas kärbsest ja kärbsemustast.

Sellest kõigest ei olnud aga veel piisavalt. Vees läks õitsema ka sinivetikas. Algas nagu ikka nii, et vees olid kerged hebemed ja triibud, aga peagi hakkas ta kogunema ja soganema. Päev peale ilmumist oli meri juba igal pool saare ümber muutunud üheks roheliseks vahutavaks mürgijõeks. Tegelikult oli igalühel oma hellitusnimi sellele sogale, küll meenutas ta brokoli püreesuppi, hernesuppi, konnakullese solki või tõesti Hiinas rohelise teksaste päeva. nüüd lisaks sellele, et pidime sööma toas, ei tahtnud enam ka sauna teha. No mis sa saunatad kui vette ei saa. 

Kaevu juures tegime aga kõik igal täistunnil kolm kummardust tõusva päikese suunas, sest kui oma vett ei oleks olnud, siis puhast merevett oleks tulnud tuua kuskilt kaugelt avamerelt.

Lapsed:

Lastejant algas pihta laevast. Seekord läksime Viking Linega, kuna piletid olid tal soodsamad ja Vikingis on suviti ju nii "tore" suur mängunurk. Kui olime poolteist tundi laeval ära igavlenud, ütlesin E'le, et ma tegelikult ei põe enam selle mängunurga pärast nii väga ja me võiksime siiski minna sinna vaatama ja E andis mulle järgi ja me läksimegi.

Toimus järgnev empiirile uuring:

• Uurimisprobleem - kas mängutoas on võimalik koheselt haigus üles korjata
• Strateegia - läbi viiakse juhtumianalüüs ja tegevusuuring mängutoas
• Valikumeetod - juhuslik valim Brio rongikomplekti vahetus läheduses
• Andmete kogumise meetod - vaatlus peamiselt aevastava, nohuse lapse juures olemine, kelle silmast voolab vesine tatt
• Andmeanalüüsi meetod - jägimine 48 tunni jooksul
• Järeldused - seaduspärasus sai taas tõestamist, võib luua üldistusi, et jah, haigus on käbe tulema ja Ville Viking teeb oma tööd hästi, jaotades võrdsuse printsiibi alusel kõigile lastele võrdselt tatti.

Hetkel olen puhastanud kõvasti kummeliteega laste silmi ja enam meie silmast vett ei voola, aga keset suve on tatt paks ja köha krõbe. Juhhuu.

Pärtli lugu:

Oleme saunas, naised ja suured lapsed. Lapsed mängivad, meie mõnuleme. See õhtu oli meie ainuke saunaõhtu, kus sinivetikas oli alles pool saart vallutanud ja sai veel saunakailt ujumas käia. Nagu ikka, käisime vahetustega saunas ja lastel oli vaba maa. Lapsed mängisid meie all ujumiskail ja käisid aegajalt redelist meres oma veepüstolite paake täitmas. Kail oli täielik vaikus ja läksin koos emme sõbranna O'ga lavale. Emme jäi lapsi jälgima ja istuma. Järgmine hetk olid mõlemad lapsed vaikuses kailt kadunud ja kostis kerge ja rahulik appi huige. Kui emme alla jõudis tuli juba Pärtel üleni läbimärg redelist üles, Patrik tema kannul. Lapsed olid rahulik, vait ja natuke ehmunud.

Patriku versioon 1:

Pärtel läks alla varbaid kastma, aga kuidagi kukkus vette. Kuna ta oli läinud selg ees redelist alla, oli ta kukkunud selili. Alguses oli Pati vaadanud, et ta vaatab niisama taevast, aga kuna ta ujus samal ajal jalgadega ja läks avamere poole, siis Pati otsustas talle appi minna. Ta hüppas järgi, ujus tema seljataha, keeras ta ümber ja hakkas teda tagasi redeli poole lükkama. Alguses kandis ta teda enda ees kätel (kuna Patrikul olid kätukad ja Pärtlil polnud), aga siis rauges kätukate jõud otsa ja Pärtel vajus vee alla. Sel hetkel nad olid aga õnneks juba väga lähedal redelile ja Patrik jaksas teha viimased jõupingutused ja Pärtel sai redelist kinni ja ronis redelist kaldale.

Patriku täiendus 1:

Pärtel ujus nägu taeva poole mere suunas nende kaugemate vetikateni (umbes 2 meetrit), siis sai Patrik aru, et asi on jama ja läks talle järgi.

Patriku täiendus 2:

Pärtli päästis Patriku vapper tegevus, kuid lisaks sellele, kogu selle aja, mis Patrik teda kandis, luges Pärtel Meie isa palvet ja ka Jumal päästis teda. Selle versiooniga, peab tunnistama, Pärtel nõus ei olnud.

Patriku täiendus 3:

Patrik vaatas Pärtlit uppumas ja mõtles, Pärtel on noorem ja tema peaks kauem elama. Las parem Patrik sureb, aga ta päästab ära vähemalt Pärtli, sest Pärtel on emmele väga kallis
Patriku täiendus 4:
Pärtel vajus juba vee alla, aga vee all oli üks vana vedru ja kui Pärtel sinna peale kukkus, siis see vedru lükkas ta jälle üles, nii et ma sain ta uuesti kinni püüda.

Õhtu jooksul ilmus iga tunni tagant uus täiendus olukorrale. Kord korralt muutus olukord traagilisemaks, Patrik sangarlikumaks, Pärtel ujus kaugemale (kusjuures ta ei oska üldse ujuda ja ei püsi üldse vee peal) ja lugu läks värvikamaks.

Patriku ülestunnistus/täiendus n:

(Õhtul enne uninumist Nanale) Ega tegelikult Pärtel niisama ka ei kukkunud. Patrik hakkas temast lihtsalt silla peal mööda minema (trügima) ja Pärtel haaras tal jalast.

Järelikult, kaks meetrit Pärtel silmad taevasse vaatamas, Meie isa palve huulil, mere poole ei hulpinud. Ju ta lihtsalt kukkus tasakesi vette, Patrik aru saades oma sigadusest oli aga vait kui sukk, läks ja lükkas venna tagasi redeli külge ja nõnda ronisid poisid vaikselt redelit mööda üles kui Nana kohale jõudis. Hea on see, et nad mõlemad said õppetunni. Meie nende kallal peale toimunut ei tänitanud. Pärtel ei tahtnud ise enam väga vette ronida ja Patrik oli venna suhtes tähelepanelikum. Loodetavasti said nad aru, et kui päriselt on jama, peavad nad ikka karjuma ka, aga seekord tegid nad ise pahandust ja ise lahendasid ka olukorra ära. 

Patriku lugu:

E käis poistega pisikest mootorpaati ujutamas vana paadisilla peal. Sild on mõeldud pisikestele mootorpaatidele ehk vesi silla juures ei ole väga sügav. E ja suured poisid asjatasid sillal, sõidutasid paati ja Pati püüdis pisikese liblikavõrgutaolise kalavõrguga viidikaid. Järsku takerdus kalavõrgu pulk kai prakku, Patrik koperdas selle otsa ja kukkus peakat kailt alla.

E oli just järgi hüppamas kui juba Patrik veest püsti tõusis ja mina, kes ma olin just kaldal see hetk ütlesin talle, et ei mingit nuttu, sul on ketsid jalas, kõnni ilusti kaldale.

Papa seisis just kaldal, E oli kõrval, mina  natuke kaugemal kaldal. Kõik nägime toimunut pealt ja teha ei jõudnud midagi. Ohtliku selles olukorras ei olnud midagi, kuid õpetlikku küll. Taas kord juhtus kõik nii, et suured inimesed olid kõrval ja olemas, aga siiski juhtus. Ma olen koguaeg arvanud, et selliseid asju tegelikkuses ette ei tule, aga näe, see aasta tulevad üksteise järgi.

Peale õnnetust seletas Patrik, et ega ta ju tsirkuses ei tööta, et ta oleks suutnud püsti jääda, aga et õnneks suutis ta suu kõvasti õhku täis tõmmata. Hiljem demonstreeris ta mulle kuidas ta oli käega vajutanud kinni silmad ja kõrvad, aga kui ma küsisin kas ta luges ka kukkudes Meie isa palve ära, ütles ta, et seda ta enam teha ei jõudnud. 

Poisid

Hommikul nad ärkavad üles, hetke on nad vait, siis hakkavad pööraselt mööda tube jooksma, viskuma õuetooli mattidele ja karjuvad kooris MÖLLAMA!
Järgmine hetk ammendab end sihitu mäng ja üksteise otsas visklemine ära. Nüüd haaravad nad mõõgad, jooksevad pööraselt ringi ja karjuvad RÜNNAKULE!