Olin juba ammu otsustanud, et kui K suur ja tähtis 26 saabub, siis mina lähen talle sünnipäeval. Nüüd olen ma ju lapsega kodus ja mul on aega reisida ja sõpru külastada ...
Ja nii ma tegingi. Hommikul rongiga tartu ja õhtul rongiga koju. Vahepeale mahtus aga tort, lilled ja šampus ning jalutuskäigud Dorpati südames. Näitasin Patrikule raekoda ja oma koolimaja ja Rüütli tänavat, kust saab osta koduse vahvliga jäätist. Loomulikult ma ostsin. Ostes küsisin, et kas ma võin valida lausa kaks sorti ja müüja vastas, et valigu ma nii palju kui ma tahan. Imelik vastus. Valisin siis kolm. Esimesest sordist pandi mu tuutu sisse 2 kuuli. Asi tundus kahtlane. Kui teise sordi puhul juba teise kuulini jõuti, siis hakkasin ma streikima - Ei ei, ma lähen ju jäätise nägu. Õnneks mu streik õnnestus ja müüja liikus edasi kolmanda sordi juurde, millest ta taas üritas kaks kuuli jäätisesse panna. Minu nõudmise peale kahanes see 1,5 kuuli peale, kuid müüjanna soovitas mul veel paar sorti valida. Ma haarasin jäätise, viskasin mündi ja põgenesin. Müüja hõikas veel järgi, et nüüd pole mul lõunat vaja süüa.
Vot see on Tartu vaim. Jäätist nii palju kui koonusesse mahub ja kuhi ka peale. Hirmutav!
No comments:
Post a Comment