Enne sündi sain suusatada ainult 24 km. Ja see sünnile nüüd küll kaasa ei aidanud. Ei aidanud miski - ei Elevant, suusatamine, ega šampus. Lapse tõmbas välja hoopis täiskuu.
Nüüd oleme juba ammu-ilma kodus ja kodunenud. Laps on nagu koridor. Niipea kui sööma hakkab teeb ka kohe musta ja seega on mul valida - kas olla hea ema ja vahetada oma lapsel 24h järjest mähkmeid või siis olla halb ema ja lasta tal olla kakapepu. Olen tõesti proovinud olla hea. Söödan, vahetan, vahetamisest läheb laps närvi, tahab süüa, nii pea kui sööma hakkab on vaja vahetada jne. Nõiaring. Igatahes siit võib järeldada ainult üht, et ma olen enamasti julmur ema ja lapsel on enamasti mingi apelsinikarva üllatus meile mähkmetes.
Muide. Esimene nädal on küll siuke suhtumine poisil, et öösel magamine on nõrkadele! See meid ei heiduta aga kuna oleme ka magamata õnnelikud.
Ainuke ehmatus oli meil K&K noorim võsu kes oli nädalaga hiiglaseks paisunud. K käis meid piilumas nädal enne sündi ja siis oli ta poja siuke mõnus pisike beebi. Nüüd aga oli poisist saanud suur ja iseseisev laps. Oleme tõsiselt hämmingus kuidas nädalaga nõnda kasvada saab. Tegu on vist meie kuusepuu efektiga.
No comments:
Post a Comment