E lapsepõlvesõpradest olen vist varemgi kirjutanud. Nad on sellised E sõbrad, et kui minu täiesti tõsine abikaasa neid näeb (kes teadupärast naeratab liiga vähe), siis ta naeratab kohe ja palju. Sõbrad on päris, tõelised, siirad ja ma nii armastan neid.
Sel aastal oli mul juubel ja kujutage pilti, nad kinkisid MULLE, ilma sünnipäeva peota, lihtsalt, perepaketi Viimsi SPA'sse.
Laupäeva hommikul vaatasime aknast välja, jälle sant ilm, puhkus muudkui kulub ja otsustasime, et teeme midagi mõnusat. Alustuseks üritasime sõita Tenerifele - vaatasime läbi kõik viimase minuti pakkumised, et kohe minema põrutada, aga kõik oli ära müüdud. Helistades reisibüroosse öeldi meile, et aga vaadake välja, nii kole on, juba kolm päeva tagasi olid kõik reisid müüdud ning isegi Bulgaariasse ei ole võimalik pileteid saada, rääkimata Kanaaridest, Kreetast või Türgist. Seega, kui Kanaaridele ei saa, läksime Viimsisse.
Lastele meeldis Viimsis tohutult. Meie E'ga võtsime endale protseduurid ja seni, kuni me ilutsesime, said lapsed hullata lastetoas. Lastetuba oli tohutu ronimisatraktsiooniga, batuudi, pallimere ja pisikeste laste alaga mängutuba. Lastel oli seal nii palju tegemist, et me ei saanud neid ei lõunaunele ega kuhugi mujale sööma meelitatud. Õnneks oli seal pisike kohvikunurgake, kus sai lastele suppi tellida. Kohvikutädi oli üliarmas ja aitas Patil suppi jahutada, samal ajal kui mina tankiva Ruubeni kõrvalt Pärtli supile peale puhusin. Lõpuks õhtul saime nad mängutoast ujulasse kutsega kätte.
Ujulas taas poisid möllasid basseinides ja käisid saunades. Lisaks kuumale saunale oli seal ka kolm 60 kraadist sauna, kus oli lastega mõnus oleleda. Pärtel oli soolasaunas alguses natuke hädas, et kas tõesti sool tohib peost ka põrandale kukkuda. Tore oli vahelduseks näha tema korralikku palet.
Peale mitmetunnist basseinimöllu ei olnud enam aega õhtust süüa ja käiku läks vanavanaema õpetus - sauna, peksa, magama.
Saamata jäänud õhtusöögi arvelt oli hommikusöök perega rahulik ja hea. Tühja kõhu tõttu ei lennanud kahvlid ja lapsed pugisid isukalt munaputru. Pärtel on küll natuke liiga kõvahäälne, kuid vähemalt ta ei karjunud, vaid lihtsalt seletas muudkui valjul häälel: meie oleme tellis, meie joome sidruni mahla (apelsini mahl), meie sööme muna, venna sööb pannikooki, tooli peal tohib käpuli olla (põlvili) jne.
Peale hommikusööki said lapsed taas paar tundi ujulas sulistada ja mina beebiga raamatut lugeda. Puhkus oli peaaegu Tenerife vääriline. Lastel oleks veel paariks päevaks möllamisindu jätkunud ja kahjuks jälle on neile talletunud ajju, et hotell, see on mingi võlumaa, mängukeskuste, jäätiste, basseinide ja imelise hommikusöögiga (mitte reisimisel vahel tarvilik paha padjaga ööbimispaik, kus on alati sama maitsega hommikusöök).
Aga, siit tuleb reklaam (Viimsi SPA võiks mulle selle eest praegu tasuta uue tuusiku anda), me nautisime tegelikult kõik seda väga, nii protseduure, spa'd ning tõeliselt ka seda, et lapsed said mängutoas hullata (see tähendab ju, et nad mängisid terve päeva ilma kaklemata koos). Isegi lähedus kodule oli suureks plussiks, sest kolme lapsega autoga kaugele sõita on lihtsalt piin. See oli üks tore koht, kus lastega aega veeta.
No comments:
Post a Comment