Näe titapütt

On neid momente, kus su lapsel on soovid selged:

Issi kuule mul on kakahäda. Issu eksju pea siin rapsu põllu ääres kinni.

Ja siis Issu peab just seal rapsu põllu juures kinni. Ja seal suure Tartu maantee ärres on väike kruusatee ja emme ei saa üldse aru, miks issi nii ilusti pargib - tee on ju nii väike, et võiks ju ka piki maanteed parkida nii, et kruusatee ots jääb kinni.

Ja Patrik istub. Ja emme on autos, sest beebi tahab süüa ja väljas on parmud. Ja siis emme hakkab vehkima ja vehib ja vehib ja lõpuks issi näeb ja sajatab.

Pipipipiip sitapütt. Kust see nüüd siis tuleb.

Ja Patrik kuulab. Ja saab tolmuseks, kuna ta istub just seda pool teed, et kõik tolm vajub talle peale nagu paratamatus.

Ja siis tuleb teine veel.

Õnneks on aga lapsel vahest halb kõrvakuulmine (sest kõrvad on tolmu täis!) ning nüüd näeb meie lapsuke igaski suuremas autos potentsiaalset titapütti. Seda hõigatakse meie rõdul, autos, külas, tänaval.