Rahvasport sportlaste seas

 

Aeg 2:55:26
Koht 353
Koht naiste seas 31 (kokku oli naisi 41)
Koht oma vanuseklassis 17 (vanuseklassis kokku 23 naist)
Maksimaalne pulss 184
Keskmine pulss 167
Kulutatud kaloreid 1757
Maksimaalne kiirus 36,6 km/h
Keskmine kiirus 12,7 km/h

Aeg 2:54:54
Koht 351
Maksimaalne pulss 189
Keskmine pulss 174
Kulutatud kaloreid 2923
E GLONASS kustus vahepeal ja kiirusandmed jäid metsa. Vene värk!






Kogu perekonna toel sai võetud vastu otsus siiski minna maratonile. Maratonile mineku hetkeks oli mul 1) Roosa sõnadega: "On sul alles tahtmine" ja 2) määritud suusad. Mul ei olnud aga:  läbitud kilomeetreid.
Kõrgeim pulss oli mul stardis. Kartsin, et ma ei saa minema, kukun pikali, jään jalgu, murran kepid endal ja kõigil kõrvalkobistajatel, kuid start läks üle ootuste rahulikult. Raja algus on õnneks ka piisavalt lai, nii et kõik kiired said kohe ees minema ja nii kestis see möödaminemine terve esimese ringi. Usun, et esimese 10 kilomeetriga möödus minust umbes 500 sõitjat (ka 19 km rajale minejad püüdsid mu kinni). Esimesel ringil sõitsin mina aga mööda ainult teeninduspunktides seisvatest inimestest ja puudest. Ometigi oli mul hea olla ja vaim oli virgas. Kui minust taas kord üks sent-surmale-võlgu-ülikiire-sportlane mööda kihutas ja hüüdis "Läheb, läheb!" hõikasin talle vastu, et läheb küll, aga vaikselt, vaikselt. Vastuseks sain, et "Naudid loodust?", millele vastasin ise, et ületan ennast. Tegelikult nautisin ikka loodust ka ja võtsin üldse asja maru rahulikult. Teise ringi alguseks olin juba üsna üksi rajale jäänud ja sain tõepoolest sellist pühapäeva sõitu harjutada, kuigi seda illusiooni rikkusid need 500 möödunu maha pillutud tühjad spordigeeli tuubid. E oli mullegi kaks spordigeeli tasku pistnud, mille ma strateegiliselt enne suuremaid tõuse ära luristasin (aitäh T nende geelide eest, meenutasin sind mõlemat löga süües hea mõtte ja sõnaga!) ja tühjad kestad tagasi taskupõhja surusin. Seega panin rahus dopingut, kuna keegi nagunii vereproovi minult võtma ei tule, ja mõnulesin määritud suusaga sõidu üle. Ainuke asi, mida ma kahetsen, on see, et ma igasse teeninduspunkti jäin rahulikult seisma, jõin ära kaks topsi spordijooki, koperdasin ise prügikastini ja viskasin prahi minema (mitte ei haaranud jooksult topsi ja peale tühjendamist ei pildunud topsi raja äärde). Oleksin ma igas teeninduspunktis piirdunud ühe topsiga ja käitunud nagu kõik ülejäänud maratoonlased, oleksin kohe kindlasti E'le ära teinud. Meie vahe oli ju 34 sekundit!
Maratoonlaste seas olime meie E'ga aga ainukesed, kes ei olnud korralikes spordirõivais, vaid kihiti fliisides ja imelike dressidega. Ma kohe torkasin silma oma tutimütsiga, nii kohalikule fotograafile kui ka rajal sõitvatele inimestele. Pärast saunas jutustades mäletas enamik naisi mind (loe: kuidas nemad minust möödusid), et ah oli jah üks laps seal. Üritus oli üldse selline sportlaslik. Oma arust ei teinud me E'ga nüüd nii hullu aega kah, kuid kui meil saunas käidud ja supp söödud sai, oli parklasse jäänud ainult meie auto. Tundus, et kõik sportlased suusatasid vist otse autosse ja koju, et õhtusesse trenni jõuda ja kellelgi ei olnud aega hingegi tõmmata. Seetõttu usun, et pigem meeleolu mõttes eelistaksin sõita Tartu maratoni. Kui ainult see klassika stiil mind köidaks!

PS! Aitäh K sulle nende öiste trennide eest pealambiga. Kõik mu kolm viimast sõitu olidki öised ja peab tunnistama, et pimedas on nii füüsiliselt kui ka vaimselt oluliselt raskem sõita. Tõenäoliselt seetõttu suutsin ka enda jaoks nõnda hea aja välja sõita. Raske õppustel, kerge lahingus, eksole. Muide Keilas on tõepoolest öösel kottpime ja mingit linnakuma ei ole. Seetõttu oli mul seal ka pimedas E pisikese pealambiga järsu ja pika tõusu peal ühe korra pulss 232. Tundub, et pulsikella järgi oleks ma pidanud seal otsad andma.