Viimane hapupiimane tööpäev

Olin tänaseks ettevalmistanud terve posu enda äramineku teavituskirju Drafts kausta ja hommikul hakkasin lihtsalt vajutama send nuppu. Mõtlesin, et kui send nupp on vajutatud, on terve päev aega nigu muda ja võib ükskõik mida peale hakata, kuid tööd oli kuidagi rohkem kui tavaliselt - nagu ikka. Kell 16 tormas veel mu armas ülemus tuppa ja palus minult kiirelt paari tabelit vormistada, nii et viimase tunni sain veel täiega tööd rügada.
Mis siis on täna teisiti:

• Peale tööpäeva lõppu pesin ära oma tassi ja panin mitte kappi vaid käekotti
• Võtsin kingad jalast ja panin käekotti

Pole mingit tunnet, et täna oleks viimane päev. Tegelikult olen ju peaaegu terve järgmise nädala ka veel tööl. Esmaspäeval tulen teen siin lahkumispeo ja tõenäoliselt on vaja natuke aidata sügisseminari kaustu ette valmistada, teisipäev on küll vaba, kuid kolmapäevast reedeni olen Kuressaares sügisseminaril. Nii et järgmine nädal olen ma veel täiesti töine. Kuressaarde mineku tingimused on loomulikult karmid. E ei luba mul kukkuda, kalduda ja sünnitada ja ülemus, noh, tema lubab tegelikult kõike, aga hoiab silma peal. Tal on meditsiini haridus ka olemas ja ta lubas mu oma tuppa võtta. Ütles ainult, et ma võtku oma padi kaasa, et pikk sõit. 

Ma arvan, et ma hakkan oma tööd ja töökaaslasi ikka hirmsal kombel igatsema.

Nüüd vajutan siis Publish Post, siis Clear history ja Shut down ja enam siin toolil ei istu. Tsau-pakaa töö.