11 - olen üks meist

Olen siin ikka mõelnud viimasel ajal, et kas on võimalik soorolle kasvatada või mitte. Mulle tundub igatahes, et mitte. Ma ju räägin entusiastlikult ka inimestest, loomadest ja muudest tegelastest, kuid paistab,et ainus, mis mu last huvitab, on autod ja traktorid. Hommikul ärkab laps üles, kõigepealt ütleb tiss ja kohe sinna otsa prrr. Huvitav, kas see siis tähendab, et emme näita mulle autosid? Ka raamatu kastile osutades teeb ta nii kaua prr, prr, kuni ma loomsed ja taimsed raamatud traktorite ja lennukiteraamatute vastu välja vahetan.

• Sööb reeglina hästi. Mõnikord ka liiga hästi. Minnes juuksurisse jätsin E'le karbiga Patriku söögi koju. Söök oli mõeldud vähemalt kaheks toidukorraks, aga koju tulles, selgus, et E oli selle kõik talle kerre keeranud. Ta lihtsalt polnud ammu last söötnud ja ei teadnud kui suuri koguseid ta sööb. Mina jällegist suutsin Patrikule sööta nädal aega jutti maasika toormoosi sisse (pudru peal ja suurtes kogustes) ja lõpuks läksidki ta põsed punaseks ja kärna. See vanemlik hool tahab veel harjutamist saada.
  See nädal suutsin naga Patrikule õpetada keeldumise viisakama variandi. Mitte sellise nagu Karlsson õpetas väikevennale: "Ei tänan, ennem surm" ja mitte ka sellise, mida ta enne kasutas: võimalikult täpne hoop vastu putru hoidvat lusikat, nii et kogu ködi vastu seina või heal juhul mööda põrandat laiali lendab. Nüüd, kui Patrikul kõht täis saab, siis ta hakkab itsitama ja raputab pead. Seda tahan osa ehk noogutamist veel harjutame...
  Päeval saab Patrik veel ühe korra rinda. Ja õhtul magama minnes saab ka. Ja öösel võtab ta kogu päeval saamata jäänud osa järgi ja sööb keskmiselt 5-7 korda. Vahest üliharva 3 korda. Ma tunnen end öösiti nagu püsti-pikali jonnipunn.
• Magamisega on lood endised. Päeval magab ideaalis 2x40 minutit. Reaalis 5+20 või 30+20 minutit. Õhtuti läheb magama ikka 21-22 vahel ja enamasti uinub ise. Välja arvatud see nädal aega, mil me arvasime, et pimedas toas jääb laps hõlpsamini tuttu. Tegelikkuses karjus ta paaniliselt ja iga kord kui ma talle käe ulatusse sattusin haaras ta minust 10 küünega kinni nagu uppuja õlekõrrest. Lasime nõnda tal nädal aega piinelda ja siis tulime selle peale, et panna öölamp põlema. Laps jäi kohe iseseisvalt oma voodis magama. See vanemlik hool tahab veel harjutamist saada.
• Sellel kuul on tulnud juurde palju suhtlemist. Patrik osutab. Nii pea kui E koju tuleb roomab ta tema juurde, tõstab käed üles ja kohe sülle saades osutab akna juurde ja ütleb prr (tõlge: läheme vaatame aknast, kuidas Vabaka ääres autod mööda vuravad). Eriline piin oli olla maal H juures, kus Patrik terve päeva ja õhtu osutas kõigile akendele sõnaga prr ja ei leppinud seletusega, et siin akna taga ei ole autosid. On puud, on majad, aga no vot ei ole autosid. Teisel päeval ei pidanud H närv enam vastu ning ta läks ja ajas oma auto akna alla. Vaata siis, palun, ole rahul!
  Lehvitamises näeb Patrik kahte funktsiooni: "Tsau-pakaa" ja "Mine minema". Variant 1: mina lähen esikusse, Patrik hakkab lehvitama. Kumb funktsioon siin kasutuses on, on hetkel teadmata. Variant 2: Patrik kardab kedagi ja tahab temast lahti saada. Lahenduseks näitab ta näpuga kardetava objekti suunas ja lehvitab.
  Lisaks laps nüüd plaksutab, paneb asju sisse, võtab välja, paneb peale ning üritab kätega järele teha ees tehtavaid liigutusi.
• Rääkimiseks on Patrikul kaks sõna. Tiss ja prr. Nende kahe sõnaga seletab ta ära kõik, kuid kuulja kõrv peab oskama tabada õigeid varjundeid. Tiss = tiss, ätss = Jacki, tss = buss, prr, trr = auto, traktor. Aga prr, juhul kui ta mu säärest kinni hoiab ja ei osuta ei aknale, mänguasja kastile, ega raamatukastile tähendab üheselt, et tal on kaka püksis. Ja iga kord peale seda, kui ta on seda teavitanud, läheb mul ikka 10 minutit aega, et aru saada, mida ta tahab. Ikka seletan ma talle midagi autodest aimamata, et seekord on see teine prr põrinaga mähkmesse sõitnud. Eks see vanemlik hool tahab veel harjutamist saada. 
• Toe najal kõnnib Patrik vabalt. Samuti teeb ta suurima rõõmuga sellist harjutust, et käpuli olekust tõstab põlved maast lahti ja on sirgetel jalgadel, toetades kätega vastu maad. Nagu sild, aga teistpidi. Ju varsti tõuseb sellest asendist püsti ka.
  Voodi pealt oskab pepu ees alla tulla, kuid seda peab veel meelde tuletama. Kui ei ütle, sajab ta voodist pea ees alla nagu pudrukuul.
• 2 päeva enne oma 11 kuu täitumist sai Patrik autotooli. Turvahälli oli teda juba üsna keeruline sisse suruda, kuna jalad pidi panema põhimõtteliselt rätsepa istmesse.
• Hämmastaval kombel on alles nüüd Patrik nõus olema rahulikult sellili. Ei tea, ehk on ta enda jaoks avastanud kõigi laste lemmik objekti lambi ja vaatab seda. Või unistab? Igatahes nüüd kui ta kidiseb mu jalgade najal, siis panen ta sellili köögi põrandale maha ja ta isegi püsib selles asendis (~30 sekundit). 
• Iga nohuga, mis meil õnnestub hankida, kaasneb kohe ka kõrvapõletik. Seega kui muidu lapsed saavad väikese tatise ninaga siiski liivakastis mängida, siis meie iga väiksese tati tilkumise peale võime kindlad olla, et kaks nädalat tubast vaikelu on garanteeritud.

See jääaeg ajab mul ikka kopsu üle maksa. Täna hommikul tõusime üles kell 10.20 kuna oli nii pime, et Patrik arvas, et on öö. Ta oleks edasigi maganud, kuid ma äratasin ta üles, kuna muidu poleks me trenni jõudnud. Üleüldse on kogu aeg pime, kõle, niiske. Koli või Taisse. Usun, et emapalga eest elaks seal kolmekesi lahedamalt ära kui siin ema ja isa palga eest. Ja nohust ja rõvedast novembrist võiksime seal vaid unistada.