Alustasime täna perega taaskord Ahvenamaa rattamatka ja kuna selle matka nimi on “Projekt Võimatu”, siis äratan üles vahepeal nüristunud kirjaoskuse ja proovin kõigile teile mu armas pere ja sõbrad kirjeldada, kuidas siis ikka on, kui minna kuue väikese lapsega nädalaks ajaks telkima ja matkama. Ikka selleks, et tehke järgi või makske kinni!
Miks meie matkale siis nii peen nimi “Projekt Võimatu” on pandud? Plaan on liikuda laevaga Helsingisse, siis (idee nr. 1) rongiga Turku ja sealt alustada läbi Turu saarestiku teekonda Ahvenamaa poole. Tagasi soovime tulla Mariehamnist otse Tallinna. Muidu kõlab kõik kergelt, kuid Soome rongid võtavad per rong peale ainult neli ratast. Kui soovid pileteid osta kas samal või eelmisel päeval, on rattakohad aga otsas. Ette ei saa me pileteid osta, sest sõltume ilmaprognoosist. Kui Ahvenamaal laus sajab, siis ligunema me ei lähe ja lükkame pigem matka paar päeva edasi. Muidugi nagunii idee nr. 1 meile ei sobiks, sest rattaid on meil seitse (lisaks rattakäru)!
Idee nr. 2 on rentida Helsinkist kaubik ja tagastada see Turku. Nädal enne matka aga olid kõik kaubikud kinni. Idee nr.3 kandis nime “Otsi lolli” ehk tahtsime rentida kaubiku Helsingist, tagastada uuesti Helsingisse, kuid vajasime “lolli”, kes oleks Soomes autojuht. Või lausa pakkida rattad Tallinnas meie autole, sõita Turku ja siis keegi Eesti “loll” viib meie auto Tallinna tagasi.
Idee nr. 3 saime kingiks minu sõbrannalt teisipäeval ehk vähem kui 24h enne kodust väljumist - panna postitus üles “Eestlased Turus” fb listi ja vaadata, kas keegi aitab rendikaubikut tagastada Helsingisse või hoopis on ise valmis transporti tegema. Kujutage ette, leidsimegi transpordi.
Hetkel nüüd oleme saanud lastega Rahumäelt rongiga linna, sealt ratastega Tallinkile, sealt asjad kaubikule ja trammiga rongijaama. Nüüd oleme rongis ja loodame, et ka rattad on teel Turu poole. Pakkisime nad ühte vanaldasse oranži kaubikusse ja teame vaid juhi eesnime. Eks näis, kas tühi kaubik on kuskil teeserval juba või saame oma varustuse siiski Turus kätte.
Seniks aga ARVUD, sest muidu keegi ei usu, et me oleme mahutanud kaheksa inimese matid, magamiskotid, kaks telki, nädala-aja riided, ujumisriided, käterätid, rohud, nõud, söögid, vee, mähkmed, mänguasjad, 5 erinevat suurust varurehve (sest enamikel ratastel on ju läbimõõt meil erinev), kõiksugu tööriistad ja iPad, et saaksin blogi toksida, sisuliselt nelja ratta külge!
Rattakottide kaalud on hetkel järgmised:
Maria - 15,5 + rattakäru, milles on pakk mähkmeid ja kolm rattalukku ning muidugi ka Samuel
Ergo - 15,8 + tandemi kronštein + ratta külge kinnitatud tööriistakotid ja hiljem Siimon
Patrik - 9,1 + kahe telgi kaared mis on umbes 2kg
Pärtel - 6,1
Ruuben - 5,5
Luukas - ~2kg, kannab oma magamiskotti ja matti
Nüüd siis proovin iga päeva kohta teha ülevaate ja sissevaate, et kuidas meil õnnestub see bande ühest punktist teise toimetada ise ellu jäädes. Võtkem seda kui suurepere propagandat, sest kindlasti peale selle matka kirjelduse lugemist tundub teile, et nii paljude lastega matkamine on nii imeline ja kerge nagu matkaksime vaid kahekesi - ainult rõõmu on kuuekordselt rohkem! Lisaks muidugi eeldan, et järgmine aasta on kõik lugejad Ahvenamaal - proovin siis teie jaoks trassi ka võimalikult täpselt kirja panna, et teie järgmise aasta matka planeerimine kujuneks muretult!
No comments:
Post a Comment