Monday, September 23, 2013

Ma-temaatika ja matemaatika ehk 7 + 2 9/12

Üks õhtu, kui Pärtel oli just seitsme kuudeks saanud ei jäänud Pärtel kuidagi ööunne. Muudkui rassis voodis edasi tagasi, vigises ja vingus. Mina paitasin ja silitasin, siis E paitas ja silitas, aga miski ei aidanud. Lõpuks, peale mitut tundi üritamist, võtsime lapse võrekast välja ning panime vannitoa põrandale. Põrandal hakkas Pärtel roomama. Kuidas sa jääd magama, kui tegelikult tahad maailmale näidata, et sa oskad ka muud teha kui ümber oma telje tiirelda. Vähesel määral Pärtel ka õõtsutab ennast, kuid otsest käpuli ajamist veel ei ole.
Lisaks liikumisoskuste täitustumisele on välja kujunenud ka sotiaalsed oskused. Nimelt oskab laps iga võõra (ehk mitte emme-issi) inimese pilgu või ootamatu sülle haaramise peale nutma hakata. Oma head tuju väljendab Pärtel aga sellega, et ajab keele suurelt suust välja ja naeratab.
Söömisega endiselt Pärtlil suhted puuduvad. Püree ja pudru pole tema jaoks. Seega hoian muretult last piimatoidul ja elu on imeliselt lihtne.
Lõuna ajal laps eriti ei maga, teeb ikka veel oma paarikümne minutilisi uinakuid, kuid ma olen sellega nii harjunud, et ei virisegi enam. Laps ka ei virise ning nii me tiksumegi oma rütmitutes päevades.

Patrikul on välja kujunenud kindlad Pärtli kiusamisvõtted. Näiteks üritab ta alati samal ajal kui ma Pärtlit söödan tema kätt seljataha väänata. Vabanduseks ütleb ta, et ta tahab tal käest kinni hoida, aga tegelikult tahab ta lihtsalt, et ma hoopis temaga tegelen.
Teine meelistegevus on Pärtli uinakutest üles äratamine. Kui Pärtel kuskil magab, siis tormab Pati tema juurde ja musitab või paitab või räägib temaga. Vabanduseks ütleb, et ta lihtsalt tahab teda äratada.
Kui minul Pati pahandustest meel eriti must on, siis olen nii mõnigi kord ähvardanud, et panen ta lasteaeda. Ähvardust värvitan lausega, et seal on kakskümmend last ja mitte ühtegi emmet. Pealegi kõik lapsed pissivad püksi ja kasvataja ei jõua nendega isegi rääkida, kuna ta kogu aeg ainult vahetab pükse. Nüüd vahest Pati peale pahanduse tegemist küsib, et kas ta peab sinna lasteaeda minema, kus on palju pissuseid lapsi ja ainult üks tädi.
Lasteaiast küll veel hoidun, kuna Patrik tundub mulle veel selle jaoks liiga väike, aga hoidjatädi juurde panin ta küll. Tutvusin kodu lähedal pargis ühe neiuga, kes hoiab lisaks oma lapsele 2-3 last korraga. Esimesed paar korda käisime Patiga lastega koos niisama mänguplatsil kohtamas ja lõpuks juba Pati nõudis ise, et ta saaks nende lastega tuppa ka mängima. Praegu olen teda viinud nädalas kaks korda paariks tunniks mängima ning laps on rõõmus ja roosa ning ootab, et saaks juba jälle mängima minna. Mina saan aga mõne tunni rahu ja vaikust (ühe lapsega) nautida.
Proovisin Patile seletada, mis on matemaatika. See on liitmine ja lahutamine. Näiteks kui sul on üks õun ja ma annan sulle teise juurde, siis mitu õuna sul on? Kaks. Tubli. Kui sul on kaks jäätist ja issi annab sulle ühe jäätise juurde, siis mitu jäätist sul on? Kolm. Tubli. Nii. Ja nüüd, kui sul on kaks kommi ja issi sööb ühe kommi ära... Pati hakkab kiunuma: "Issi ei tohi minu kommi süüa!". Peab tunnistama, et lahutamisega esineb meil teatavaid probleeme.
Patriku keel areneb mühinal - iga loetud muinasjutt jääb meelde ja kuuldud ning loetud fraase pudeneb nagu seeni pärast vihma (nt Pati jookseb minu juurde ja peod ees ning teatab, vaata emme, mul on kuldsed käed. Ma oskan nendega hästi putru süüa ja parandada). Samuti oskab Patrik teha komplimente (emme, mulle meeldivad kõik sinu söögid; emme sa mängid nii hästi) ning on aru saanud komplimentide tegemise ja sellele järgnevate hüvede saamise seosele.
Keelemängudest on meie praegune lemmik vastandite mäng. Mina ütlen ühe omadussõna, millele Patrik peab leima vastandi (raske-kerge, pikk-lühike, puhas-must, kiire-aeglane jne). E naerab Pati käändelist mõtlemist - kui mina ütlen katki, ütleb Pati terveks!
Vahest üksi olles jutustab Patrik muinasjutte: siis tõusis kivi lendu, kivi seest tuli tulnukas nagu kasvama läinud kartul, idud peas. Aura ära ütles tulnukas. Karu auraski ära. Siis on mõni aeg vaikust, kus Pati mõtleb kuidas asi edasi läks ning varsti kostab kilge: Hei mugulad, andke loom kätte!
Praegused lemmikraamatud on "Lugu sellest kuidas siil ja karupoeg hundi ära päästsid", "Lugu hundipojast, kes tahtis endale jänest", "Jannu lood" ja "Jussikese seitse sõpra".
Ärgem siis imestage, kui jõuate meile ja Pati käsib teil istuda kuss või aurata ära.

1 comment:

  1. Ma paluks laenuks - siis, kui teile sobib - neid Jannu ja siili-karupoja lugusid.

    Hundipoeg ja Jussike on meil ka hitid!

    ReplyDelete