Thursday, April 21, 2011

Neli - väike veli

Täiskuu läks mööda nigu niuhti. Ööd on nii valged, et ei märkagi enam ning kui Mudaaugul poleks Roosa meelde tuletanud, et Patrikul neli kuud täitub, siis oleks selle sootuks unustanud. Nüüd siis aga nelja kuu areng:
  • Keerab vabalt üle vasaku õla ja tiirleb ümber oma telje. Hommikul näiteks duši alla minnes panen lapse selili põrandale mängukaare alla ja kui tagasi tulen on laps kõhuli ja pea on seal kus ennist olid jalad. Üle parema õla keeramine tuleb välja vaid juhul kui ta sõrmed suust võtab, aga niipea kui ta hakab üle parema õla keerama, siis paneb ta ka julgustuseks sõrmed suhu - nokk kinni, saba lahti;
  • Üritab roomata. Välja küll ei tule veel, aga üritab meeleheitlikult (loe: künnab ninaga voodisse või põrandale vagu, nagu ta teaks, et kevadkünd käib täies hoos ja võib künda, äestada, läga laotada, külvata);
  • Haarab mänguasju, käsi, riideid ja üldse mida kätte saab. Kui midagi on juba aga kätte saadud, siis tuleb see ruttu suhu toppida. Üks päev haaras ta lusika ja toppis endale kurku. Täna hommikul haaras ta aga pepupesu ajal kraanikausi äärelt klaasi ja pillas selle maha. Liig raske oli, et suuni tõsta;
  • On haige olnud;
  • On allergik ja on sundinud mind dieedile;
  • Käib ujumas (kui haige ei ole). Basseinis on veel natuke hädapätakas. Teised beebid sukelduvad ja ujuvad, kuid Patrik tunneb end pigem kassina kui koerana vees;
  • Läheb ilusti õhtuti oma voodisse magama. Öösel ärkab üles vahest vaid ühe korra, kuid enamasti kaks korda: 01 ja 03/04/05 ajal. Hommikused silmad teeb lahti kell 06 või 07, kuid meil on kokkulepe, et enne kella kaheksat mina nüüd küll voodist ei tõuse. Seega kui ta tõesti juhtub kell kuus ärkama, siis tõstan ta meie juurde, panen tissi suhu ja magame kaheksani;
  • Peale öösist korralikku und on laps päeval oluliselt heatujulisem ja tublim. Ainult et lõunaune pikkus on taandunud 3,5 tunnilt 2,5 tunnini;
  • Uus lapsehoidja on peegel. Panen lapse peegli ette ja ta jutustab ja lustib selle ees. Nüüd on tuli möödanik, aga ega me tuld enam ei tee ka juu!
Muidu on Patrik kõigi sõber. Kui keegi ta sülle võtab ja teeb toredaid hääli ja naerab kõva häälega, siis on ta õnnelik ja kingib lahkelt naeratusi ja kilkeid.

Teadasaamine, et Patrik on allergik mõjus nagu nuinarkoos seljatagant ja otse lagipähe. Millega me siis selle olime ära teeninud? Ma ju juba rasedana jälgisin, et ma E'sid ei sööks. Hea küll, hea küll - nõud ei läinud mul tõesti puhtaks pelgalt sooja veega, nagu ennemuistsel aal, vaid kasutasin ka Fairyt ja pesu ka ei keetnud potis vaid panin Arieliga masinasse. Kuid ma olin ausõna ülipüüdlik oma söögi osas. Või ongi nii, et need kes saavad lapsi probleemideta, neil on kõik hästi, aga need kellel lapsed on siia ilma tulnud saatusele trääsa näidates, need peavad kuskilt mujalt lõivu maksma. Meie puhul siis lõiv on allergia.

Paar nädalat tagasi saime ka ametliku diagnoosi ja punase-markeri-analüüsi minu toidupäevikule. Seal kajastus ka H sünnipäeva Kirju koera tegu, mille kohta arst teatas, et seda nüüd küll süüa ei tohi. No aga mis sa teed, hing ihkas seda ja ka šokolaadi torti ja kohupiima kooki ja lõhet kah ning siis lõpuks saingi pisarsilmi siiski aru, et tõesti, sellest Kirjust koerast ja muudest peoroogadest oleks pidanud loobuma. Laps oli üleni punane ja tulitas ning õppis esimest korda ära kratsimise. Õppimine käib tal nii kiirelt. Nii pea kui ta sai aru, kuidas kratsamine käib, siis kohe sai vere ka välja.

Mina nüüd aga jätkan oma toidupäevikuga ja paastun ja kahjuks mitte ainult ülestõusmispühadeni ja ka mitte nelipühadeni vaid tõenäoliselt jõuludeni. Nõme on loomulikult see, et just nüüd siis koputas tädi Evi uksele ja tõi värskeid pirukaid. Ja üleüldse on kevad ja Nõmme turul hõljuvad igasugused lõhnad ja maasika kast maksab 6€. Mina võin aga süüa tatart ja liha. Nende järgi aga ei isuta. See, mille järgi aga isutab, see on keelatud. Olukord on hullem kui dieet - isegi porgandit ei või närida ja kogu aeg on kõht tühi. Tunnen ennast nagu Tuci reklaamis. Käin kodus ringi näljase näoga ja otsin mida põske pista - noolin telekat, kuvarit ja kõike muud suurt. Kilod kukuvad kolks ja kolks vastu kaalu olenemata sellest, et põhitoiduaine on praegu pudru ja pekk. 

6 comments:

  1. saada titt rpa peale ja ise pugi mugavalt maasikaid?

    ReplyDelete
  2. Hmmm. Väga ahvatlev ettepanek. Las ma mõtlen selle peale. EI! Kuhu jääb siis lähedus ja minu kaudu saadavad immuunkehad ning kõik muu kasulik. Ühesõnaga kuigi masendus on suur, siis seda varianti ma siiski ei kaalugi.

    ReplyDelete
  3. oi, tean mida sa tunned. aga mine mustamäe tee mahekauplusesse ja saad sealt uusi ideid. või loe blogi mahesammud.wordpress.com.

    ja lisaks, olgu lapsevanem nii hoolas oma söömisega raseduse ajal, aga ikkagi võib allergik välja tulla. väliskeskkonna ja atmosfääri mõju võib tugevam olla...

    ReplyDelete
  4. kas koos söömine on siis see ainus asi, mis lähedust ja muud kasulikku loob?

    päriselt ka - kui on allergilisusele kalduv beebi, siis mina saadaks ta kärmelt tuttelimaale ja elaks ise end suvel marjade, šokolaadi ja muude allergeenide peal välja.

    aga konsuldi oma meedikutest sõpradega muidugi.

    ReplyDelete
  5. Kindlasti mitte ainus, kuid kindlasti üks tähtsamaid ja mõnusamaid mooduseid läheduse loomiseks. Pealegi tissiga on mugav - lähed kodust välja, võtad kaasa kaks tissi ja ei mingeid pudeleid, purke ja pulbreid.

    ReplyDelete
  6. rpa-ga on ka mugav... lähed kodust välja, võtad kaasa kaks tissi, tite koos pudelitega jätad aga E hallata :)

    ReplyDelete