Te võite vaid arvata, et kui ma hommikul arstile tõttasin, siis ma mõtlesin, et see tops ei ole kindel. Ja mul loomulikult oli õigus! Ei olnudki. Kinni. Kui ma käekoti avasin. Mis siis kotis oli:
- Töökaaslase kleit, mille pidin täna tagastama (õnneks musta värvi)
- Töökaaslase kingitus (2 raamatut, õnneks kilekotis)
- Rasedakaart ja muud paberipahna, mis on nüüd kollaka ääristusega
Kleit päästis loomulikult suurema katastroofi. Tööl valetasin, et ma unustasin kleidi koju ja toon kolmapäeval. Kingituse ümbert eemaldasin juba Fertis delikaatselt tilkuva kilekoti ja raamatud said päästetud. Ämmaemand muigas mu üle silmnähtavalt. Topsi oli täpselt veel nii palju jäänud, et ta sai teha ära analüüsi ja ütles, et väga hea tahtmise korral saaks veel hambale kompressi ka teha. Vererõhk loomulikut oli laes, aga seda ta vist kirja täna ei pannudki.
Ma olen kindel, et kleidi omanik on ka su blogi lugeja. Aga tal pole kindlasti midagi selle vasu...
ReplyDelete