Pati istub söögilauas ja arutleb: onju naljakas, et minul on kaks aiakesepäeva ja viis kodupäeva, aga issil on viis tööpäeva ja kaks kodupäeva.
Ol-la-laa, mu laps on ikkagi minu laps! Selline arvude mäng ja süsteemi tabamine paelus mind väiksena nii palju ja nüüd hakkas Pati ka seda nägema. Lahe.
Ruuben, kes autosse pannes virises jäi ühtäkki rahulikuks (sest E tegi talle nägusid, aga Pati seda ei näinud). Pati kostis see peale, et näe, lastelaulud ajasid Ruubeni närvist välja (ehk rahustasid maha). Pati väljendid on vahest lihtsalt nii toredad.
Pati seletas mulle mõnda aega tagasi, miks talle ei meeldi süüa Pärtli taldrikust ja Pärtli lusikaga. Sest see on selle Pärtli suuvedelikuga koos.
Milline džentelmen! See on nii tore, kuidas laps ei tea veel karjuda, et talle ei meeldi venna tatt.
No comments:
Post a Comment