Kanged teod

Pärtlile ei meeldi autoga ega jala koju saabuda. Alati päädib see suure kisamisega, nii et kogu naabruskond teab, et me oleme nüüd oma väravas ja siis hoovis. Vahest aga õnnestub mul mingite tobetate lubadustega Pärtel kuidagi ära trikitada, nii et ta peaaegu lubab mul autoga väravast sisse sõita ja peaaegu ise tuleb tuppa. Ainult et sellistel kordadel tuleb "ma ei taha koju" nutt järgi teha. Kas siis magama minnes voodis või öösel suure pekslemisega meie voodis.

Läksime Ruubeniga arstile. Pärtel muidugi nõudis, et tema saaks ka kaasa, et teda ei viidaks kuhugi mängima selleks ajaks, ega jäetaks koju. Hea küll, nagunii on hommikul kiire ja ei jõua last kuhugi viia, võtan siis kaasa. Muidugi napilt enne haiglat hakkab pihta - tahtsin minna purskkaevu vaatama, üäääää. Arsti kabineti ukse taga üürgab, et tema ei taha arsti juurde minna. Kabinetti sisenedes on laps tõsine ja vaikiv. Arst on sõbralik, üks-kaks teeb Pärtlile legodest rongi ja asetab selle toolile. Hakkame Ruubeniga tegelema ja kogu ülejäänud visiidi vältel seisab Pärtel nagu pulk kesk kabinetti, ei liiguta, ei räägi, ei naerata. Arst vahepeal kommenteeris, et hämmastav, kuidas see laps endale kindlaks jääb. Jah, ta on kange. Nii pea kui ma ütlen, et läheme nüüd Pärtlike, siis Pärtel ajab suu kõrvuni, lehvitab kõigile ja ütleb viisakalt ja kõvasti headdaeeega! Õue jõudes ütles Pärtel: See oli hea arst.

Pärtlil on sõbranna, kes on temast pool aastat noorem ja kellele siiamaani on Pärtel peaaegu meeldinud. Nüüd aga viimased kokkusaamised läheb Pärtel tema juurde, võtab tal tõsiselt käevarrest kinni ja teatab ülbelt ja kõvasti: Ära vaata mind. Seda võib ta korrata kokkusaamise erinevatel momentidel uuesti, karmimalt, sõbralikumalt või õelamalt. Peale kaht sellist kokku saamist hakkas sõbranna juba Pärtlit nähes nutma ja nõudis oma ema sülle. Kange mees see Eesti peig.

"Hea" hommiku garantii - tõused hommikul üles, arvad, et Pärtel magab (hahaa, ta on nagu Chuck Norris, kes kunagi ei maga päriselt), käid pissil, tõmbad vett ja hüsteeria algab. Tund aega karjumist on garanteeritud. Mina ise tahtsin tõmmata, üäää. Lased lapse korda kümme veel tõmmata vett, aga see pole enam see ja muudki pommid hakkavad järjest lõhkema.

Pärtlile ei meeldi külalised. Kui tähistasime E sünnipäeva oli laps lausa hädas ja palus kogu aeg, et inimesed läheksid koju. Õhtul ta keeldus magama minemast, sest ta valvas, et inimesed ikka läheksid koju. Hommikul, kui Pärtel ärkas, oli meil veel E sõber T külas. Kui tema ka lõuna ajal ära läks, ohkas Pärtel: T läks oma koju. Inimesed läksid kõik oma koju.

On aga need mõned nö head inimesed, keda Pärtel tahab siiski veel näha ja nende lahkudes ta siis teatab: Headdaeeega! Homme näeme pärast!