Perekond Välk ja Pauk mõtlesid minna rattaga sõitma

Tuli mõte minna rattaga sõitma. Aga käru oli Uuril. Tuli käru ära tuua. Enne seda oli vaja aga kodus üht-teist toimetada ja korda seada.

Tulemuseks:
13.00 startisime kodust.
14.00 jõudsime kärule järgi.
15.00 startisime Uurilt autoga Loksa suunas.
15.45 startisime ratastega Loksalt Viinistu poole.
Viinistule jõudes tegime pikema peatuse. Sõime, turnisime. Kunstimuuseumi ei tihanud külastada, kuna plaan oli ööseks veel koju jõuda.
17.45 startisime Viinistult Pärispea poole. Mõtlesime, et käime läbi ka mu klassiõe L poolt.
19.45 startisime Pärispealt Loksa suunas.
20.50 tagasi Loksal.
22.10 tere kodu.
Kokku: 27,86km
Sõiduaeg 1:51:21
Keskmine kiirus: 15 km/h

Lapsed olid kukupaid. Kumbki ei vingunud kärus ega ka muidu. Ei maganud ka - Pärtel paar korda proovis 15 minutiks silma kinni lasta, kuid mitte kauemaks, sest puud ja päike ja meri tahtsid vaatamist. Pati oli ääretult suhtlusaltis tujus, rääkis nii ettekandja, L kui ka L lapsega. Peab tunnistama, et viimasega ta lausa mängis ennast-unustavalt koos. Ma olin positiivselt jahmunud ja ei saanudki aru, milles siis asi oli. Kas L kodus leiduvates mänguasjades, heas auras või hakkab tõesti minu asotsiaalne poeg suhtlustasandil mehistuma.

Viinistus andsime alla oma lapselikule kirele ronida suure kivi otsa. Muidugi mõista pidime kogu oma lastekarja ka kivile upitama. Arvan, et pakkusime restoranis kohvi joojatele väga elava vaatemängu. See kõlas nagu mõistatus sellest, kuidas saada hunt, kapsas ja kits paadiga üle vee, kui paati mahub ainult kaks tegelast. Meil oli sama seis - kuidas saada kivile ja alla kordamööda kõik lapsed kui üks võib alla veereda ja teine hüpata (emme ma tahan merre!). Lisaks muidugi jätkus meie kalpsamine veelgi vaatemängulisemalt. Nimelt tahtsime teha ka pilti, aga Pati teatas, et tal on kakahäda ja E suures kakapaanikas, ei leidnud aegvõtte ajapikendamise nuppu üles. Seega perepildi saamiseks tuli 10 sekundiga jõuda hüpata üle madalate kivide suure kivini ja siis kivi otsa ronida. Proovis E ja proovisin ma. Eks ise hinnake kumb siis meie pere ronija on.

Tagasi Loksale jõudsime alles pimedas. Rataste, käru, kottide pakkimine koos laste ööriietesse paneku, söötmise ja hambapesuga võttis aega pool tundi. Koju jõudes tuli küll kogu kola taas lahti pakkida, kuid vähemalt laste magamapaneku peale kulus vaid tõstmise vaev.