Viis - ja mis siis

Meie kodus on steriilne vaikus. See kui Dagö laulab hullumaja puhvetist ei loe! Loeb see, et päeval olen mina ja tema ja õhtul on E ka. Seega kui me juhtume kuhugi, kus on inimesed natuke elavamad on laps peagi väsinud ja tahab olla üksi.
Selle eest aga õues on meil lärm. Jacki haugub, naabrinähvits teeb oma väikekoerale iseloomulikku kõrgetoonilist klähvimist-haukumist. Ja kui veel postiljon möödub (täpselt Patriku hommikuse une ajal), siis kogu Nõmme koertepere tervitab teda. Naabritel pannakse katust ja Vabakal pidevalt mööduvad meist bussid, suured autod ning üks sireen teise järel. Loomulikult ei saa ära unustada ka meie oma maja elanikke - lapsed on Patrikusse armunud. Iga kord kui ma temaga välja lähen kogunevad nad käru ümber. Kui Patrik juhtub samal ajal nutma, siis M üritab teda alati lohutada hõigates: "Patrik, Patrik, Patrik, Patrik, ära nuta, Patrik, Patrik ...". Selle peale saabub tädi Evi, kes kamandab lapsed vait, kuid hakkab ise kõva häälega rääkima eelmise aasta peenrast ja tulpidest. Patrikut aga kõik see ei häiri. Tema paneb silmad kinni ja jääb magama.
Kui mul klassiõde T käis külas oma Miaga, siis toas oli ehmunud ja väsinud Patrik, kuid õues oli ehmunud ja väsinud Mia. Kohe näha, et Mia kasvab kodus, kus on inimesi ja magab õues, kus on vaikus. Parajalt endast väljas oli ka vist T, kes oli õigustatult mures, et kuidas küll laps sellises lärmis magab. Aga ennäe - magas!

Nüüd siis aga meie arengutest:

• Keerab vabalt üle mõlema õla. 
• Laps magab kõhuli. On öid, kus ta nõuab, et peale igat söötmist ta tagasi kõhuli asetataks.
• Sööb öösiti vähemalt neli-viis korda. Juhtub ka harva kolm. Kui Patrikust saab president või muu suur ja tähtis nina, siis ma pean vist eluloo raamatu kirjutama. Tõenäoliselt tembeldan siis tema neljanda kuu zombi ajastuks. Mitte et küll tema zombi oleks, vaid siiski mina, sest tema magab siis ju päevaste ja hommikuste unedega end virgeks.
• On jätkuvalt allergik ja me näeme ikka vatti ja vilet et nahka korras hoida. Sellegi poolest olen hetkel juba lisanud enda menüüsse maitsestamata jogurti, või ja juustu, et vaikselt enne laus jäätise hooaega Patrikut piimatoodetega harjutada.
• Ärkvel peab vastu umbes 2-3 tundi korraga. Seega teeme hetkel päevas 3 und - hommikul, lõunal, õhtul. Unede pikkus on alati erinev. Vahest on hommiku uni pooletunnine vahest lõunauni. Seega päev on meil peapeal alati ja kunagi ei tea millal ja kui kaua laps magab. See-eest oleme aga päeval vabamad ja ei ole enam mingit püha-kella-ühte. Õhtune uni peab aga kindlasti ära lõppema hiljemalt kell 18.30 ja vahest harva tõesti kell 19. Kui sellest kellaajast hilisemaks jääda, siis on ööuni lörris ja laps karjub ööunne minnes näiteks südaööni ja siis ärkab pärast iga tunni tagant üles. 
• Põeb esimest nohu ja köha. Õnneks mitte hetkel veel väga hullusti. On tutvunud Humeri pihustiga ja ninakolli pumbaga. Pihusti teda isegi väga ei heiduta hämmastaval kombel, kuid ninakolli pumba peale siiski näitab meile välja, kui väga me teda tema arust ei armasta.
• Uueks mähkimislaua leluks on Rosinante. Rosinante ripub meil konstantselt ribikardina küljes ja vastavalt vajadusele tõmbame ribid üles kapiääreni (nii ulatub Rosinante mähkimislauale) või siis päris üles ja siis ripub Rosinante all ja Patrik saab temaga sitteris olles mängida. Süsteema-magnifico!

• Lemmik mänguasjadeks on minu vanad lelud. E'le see küll väga ei meeldi, kuna ta tunnetab kui rabe see veerand sajandit vana plastik on, kuid vanad lelud teevad iga kell uutele ära oma kerguse ja geniaalsuse tõttu ning mina lasen tal ikka nendega mängida.

• Tegeleb üha rohkem iseendaga. Enam ei korista ma lapse uneajal, vaid just nimelt tema ärkvel oleku ajal. Ei saa ju kallist oma aega raisata! Samuti said meil Patriku ja E'ga koos pestud ära aknad (meie pesime, Patrik chillis õues sitteris), ribikad, ja E tõmbas veel tolmuimejaga toa ka puhtaks, samal ajal kui ma üksi poes käisin. Samuti saab hommikuti voodis lösutada. Ta ju ahvib meid. Kui meie mõnuleme, mõleb ka tema, kui meie loeme, loeb ka tema:

• Jätkuvalt veel üritab roomata, kuid kõikide arstide kolleegium on mul sügavalt soovitanud arengut mitte tagant sundida. Seega ma ei pane kätt taha ja ei sudi teda takka - las laps nati on veel kõhuli. Hea oleks kui ta hakkaks võimalikult hilja roomama ja roomaks võimalikult kaua. Ja siis veel võimalikult hilja istuli ja püsti. Saab tugevama selja.

• Kardab kõdi!
• On käeliselt äärmiselt osav - haarab, tõmbab, hoiab, kisub. Eriti meeldib talle haarata kinni veejoast. Pepu pesu on muutunud lootusetuks ürituseks kui riided on seljas. Loomulikult saab ka ilma riideid märgamata ja ilma selleta, et ma lasen tal veelga mängida, kuid siis ta on väga õnnetu ja tihub nuttu peale lörri läinud katset vett püüda.