Mind valdavad eksistentsiaalsed küsimused. Minust on saanud Hamlet: "Olla või mitte olla? Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?". Kas teha endale Facebook'i konto või mitte?
Tundub eksole labane küsimus, kuid ma siiski olen avastanud, et ma jään elust kõrvale ilma Facebookita. Eriti olles lapsega kodus ja oma sõpradest väheke eralduses elades. Pealegi isegi H'l on Facebook! Ma siiralt kardan, et mu aju degradeerub kui ma kohe ei hakka olema oma põlvkonna vääriline - täna ma ei leidnud E kontol üles tema sõpru. Friends linki vajutades ilmus ainult 100 friend requesti ette, kuid tema sõprade listi no vot ei leidnud. Eks me siis naersime, et see ongi lihtsalt nii lühike, et seda ei näe, kuid siiski ma varsti ei saa enam üldisele inimeste loogikale (ehk Facebooki loogikale) pihta kui ma ise kohe seda kasutama ei hakka. Pealegi on ju kogu info sinna kogunenud ja ma jään infosulgu.
Tundub, et ma valin siiski olla. Homme näeme Facebookis!
http://www.facebook.com/friends/edit/ - aga FB on tehtud nii, et sul nagu pole vaja oma sõprade listi näha. Millal sa päris-elus oma sõprade & sugulaste nimekirja koostasid? Miks sa PEAKS seda ülse tegema? (Ah jah, pulmakutsed ja jõulukingid...)
ReplyDeleteGoogle / gmail töötab samamoodi. Seal on "contacts" tab pmst olemas, aga seda ei ole mitte kunagi vaja. Miks peaks? Mis teed sellega?
Saad aru - eile oli kas meie arvuti loll või Fb loll. Igatahes seal ei olnud E'l sõpru, kuigi tal mõni (Fb) sõber siiski on. Täna ilmusid. Aga samas kui mina üritan teda leida, siis vot ei leia. Leiab kahe uu'ga mingi selli, aga ühe u'ga ei leia. Kusjuures kõiki teisi nimesid, keda katsetan, neid leiab jällegi. Eks ta üks kahtlane süsteema ole.
ReplyDelete