Friday, May 25, 2012

Raske elu läheb raskemaks

Täna hoidsin sõbranna M last. Ilm oli ilus. Peesitasime H'ga, kes tuli ja aitas mul rasket elu elada, meie maja päikselises ääres, tuulevaikses kohas. Omad lapsed mängisid liivahunnikus, käisid aega ajalt meilt maasikaid noolimas ja M'i laps magas. E tegi meile kohvi ja pani akna lauale. Elu nagu baaris. M'i laps ärkas 15 minutit enne oma ema saabumist.
Nii raske elu oli jälle.

2 comments:

  1. Aiii, mul oli nii raske sinu juures. Ma arvan, et järgmine kord tuled maale peesitama. Siin on sääsed ka - läheb kergemaks.
    (Tegelt on siin päris sulnis. Peale roti lõksust välja viskamist tuli kodutunne tagasi ja päike paistis. Panin sääsevõrgud akendele ette, nüüd saab värskes õhus magada. Kersti oli mu tomatitaimed maha istutanud. Tõeline õnn - aed harib ennast ise, eksole. Pennu sõi mängumajas lõunat. Ja pealekauba magasime beebiga pool tundi koos. Jne.)

    ReplyDelete
  2. Saime eile oma rõdu lõpuks valmis, nii et järgmise sooja ilmaga paluksin sind enda juurde oma rasket elu jagama...:D

    Ja H kommentaari lugedes...pean vist hakkama ka sellega harjuma, et lapsega koos magamine on sündmus...:P Esimese lapsega oli see pigem reegel...:)

    ReplyDelete