Haigusearengud

Patrik on haige. Nii pea kui arvame, et nüüd on juba enam-vähem, siis tabab meid taas mingi nohu, mis tõenöoliselt siiski lõppeb taas millegi jubedamaga. Seetõttu oleme palju viimasel ajal veetnud kvaliteetaega kodus ja aega on olnud tegeleda järgmiste asjadega:

• 27ndal märtsil näitasin Patrikule kes on boss! Selleks hetkeks oli mul lõplikult kõrini saanud öistest terroriseerimistest ja ma enam ei andnud talle tissi. Esimene öö Patrik lausa märatses. Kooli pole mõtet enam teda pannagi, kuna ta peksis oma pead vastu põrandat, võrevoodi võresid ja mind. Järgnevad ööd läksid rahulikumalt, kuid muidugi mitte ühte jutti magades. Nüüd lihtsalt laps ärkab oluliselt vähem ja kahjuks ööunest oluliselt varem. Tissi lõpetamisega on möödas ka minu helge elu, mil sai magada kümneni.
  Põhimõtteliselt oleksin hea meelega andnud talle rinda kauemgi, kuid ta ei suhtunud oma piimapanka mõõdukusega. Ta laristas ja kulutas oma vara liiga tihedalt ning mul ei jäänudki muud üle kui kraanid kinni keerata.
• Kodus olles käib Patrik aluspükstes. Tavaliselt kulub meil päevas üks mähe ja juhtub ka nii, et sama mähkme saab ka ööseks jalga panna. Muidugi ei tähenda see seda, et laps käiks hirmpalju potil. Pigem on see minu käsitsi pesupesemise hobi. Pesta saan nii vaipa, tekke, pükse, aluspükse, sokke, susse, oma riideid, E riideid jne. Patrik on viimasel ajal aga hakkanud taipama, et märgade pükstega on ebamugav olla. Seega kui ta sortsu püksi laseb, siis tuleb ta ütlema, et vahetatagu ära ja siis pean teda kuidagi meelitama potile, et see ülejäänud kraam järgmistesse pükstesse ei tuleks. Täna aga juhtus nii, et kuulsin köögist kuidas Patrik seletab ja seletab miskit, kuid hääl kostus väga vaikselt. Toimetasin oma toimetamise lõpuni ja läksin teda otsima. Last ei kusagil! Lõpuks leidsin ta kapist, kus ta oli ukse ja sahtlikasti vahele kinni jäänud (peale sööki, kõht oli suur). Samal ajal oli tal aga tulnud ka pissihäda ja kogu kraam voolas tal mööda üht säärt otse sussi sisse. Oi ta oli hädas. Mina sain aga taas pesta riideid, susse ja ka kappi.
• Kui Patrik kaissu magama tuleb, siis võtab ta mul kõvasti kaela ümbert kinni ja magabki nii. Hirmus armas on. Üldse kallistab ta tugevamalt, rohkemalt, kirglikumalt, valimatumalt. Eriti kirglikel hellushoogudel ütleb Patrik mulle tiss ja suudleb (või ka lutsutab) mind kaelale. Temast tuleb ikka naistemees ma ütli.
• Mängib traktoritega. Sõidutab neid ja ütleb prrr.
• Joonistab. Juba on ka aru saanud, et mina ei oska joonistada. Eelistab E joonistusi ja minu joonistuste peale naerab. Ükspäev just üritasin beebit joonistada, aga välja tuli viineripoiss. Patrik värvis selle ruttu ära, aga kahjuks mitte nii tumedaks, et originaal haihtunud oleks. Koju tulles avastas E joonistuse ja küsis, et kas Patrik tegi selle ja üleüldse, mis see täpselt endast kujutab.
• Patrik leiutas mängu: Kõigepealt tassib ta pisikese tabureti diivani juurde. Seejärel ronib diivanile, sealt käsitoele ja siis seisab käsitoe äärel, kogub julgust, ja hüppab pea ees diivanile. Mäng on väga poisilik ja see täitsa meeldib mulle. Ainult see ei meeldinud mulle, et ma avastasin selle mängu siis kui ma parajasti köögis kartulit koorisin ja oma mullaste kätega pidin jooksma valge lapse ja diivani suunas. Muidu poleks ju hullu, aga ta ei taju täpselt käsitoe laiust ja võib kukal ees teisele poole kukkuda. Seega kui ta ise suusahüppajat mängib, siis pean käsitoe põrandapoolse serva ära toestama toolidega, millel on kõrged seljatoed ja diivaniesise patju ja tekke täis toppima. 
• Joob tassist. Osa muidugi läheb veel maha, kuid saab juba hakkama.
• Peaaegu on juba nõus piima jooma.