Taevas on täiskuu. Meie libahunt ulgus täiskuu peale südaööni. Meie olime väsinud ja tegutsesime vahetustega. Kõigepealt kussutas E ja mina magasin, siis kussutasin mina ja E magas ja siis kussutasime mõlemad. Lõpuks magas Patrik. Ja meie kah. Aga kolmanda kuu moodustamisega on Patrik õppinud palju uusi asju:
- Jutustab - proovib erinevaid häälitsusi teha. Enam ei hakka nutma iga kord, vaid pooled nutmise korrad on asendunud õiendamisega. Õiendab ta väga kõva häälega ja ma tõepoolest saan aru, et see on midagi taolist:
Patrik: "Miks sa panid mu siia lauale. Kas sa siis ei saa üldse aru, et ma tahan, et sa pea peal seisad ja samal ajal mind jalguga kiigutad ja teed lolle hääli ja nägusid! Kohe täida kõik mu soovid, muidu hakkan nutma ja ma ei tee nalja!" - Üritab keerata. Üritab juba seljalt saada kõhuli. Saab ise külili ja kaugel see kõhtki nüüd on. Korra on keeranud külili olekust kõhuli. Kõhuli olekust on mitu korda saanud ka selili. Kõhuli maas olles on ka teinud veerand pööret ümber oma nabatelje.
- Ärkab hommikul kell 8.
- Lõuna ajal magab 3,5h.
- Magama läheb meie sunnil 21/22 ajal, aga jääb magama 22/23 ajal. Öösel sööb 01/02, 03/04, 05/06. Hälli panekust ei ole juttugi. Ausalt öeldes ei unistagi ma enam sellest. Nüüd unistan pigem sellest, et saaks magada kõhuli, või kui seda ei saa, siis saaks ennast liigutadagi kasvõi nii palju, et saaks tissimisel teki alt välja jääva käe teki alla panna. Liigutades ärkab ta aga üles ja siis on vähemalt 2h üleval, nii et enamasti ma ei liigutagi ennast ja ärkangi järgmise söötmise ajal samas asendis, kus eelmise lõpetasin. Hommikul enam mul magada Patrik ei lase. Kui ärkab, siis hakkab kohe jalgadega hullult siputama, et ka mina ärkaks. Koos on ju toredam jutustada.
- Omab beebikõõma. Seetõttu paneme talle vahest pähe õli, et korbakesi lahti kammida ja siis ta näeb välja tõeline sekspomm.
- Vanni saab endiselt ülepäeva. Vannitades nutab nüüd vaid peapesu ajal. Korra on Patrik väisanud ka sauna, aga seda minu süles ja mitte laval. Üldiselt saun vist pigem meeldis talle - tume ja soe ja üleüldse sai mähkudeta emme süles olla.
- Juba on võimalik temaga käia poes (kui ta turvahällis on ja näeb ümberringi).
- Vaatab võimalusel telekat (huuh, et meil kodus ei ole, kuna 25 kaadrit sekundis on ikka nii väikesele närvisüsteemile, silmale ja ajule veel minuarust liiast).
- Hommikuti ja peale pikka lõunaund on heatujuline. On mängukaare all. Üritab haarata. Lemmik haaramisobjektiks on papagoi, millest saab kinni haarata nii sabast kui tiibadest. Korra nägin Patrikut lausa vaatamas oma kätt. Vaatas seda ja pani käe rusikasse ja lasi lahti. Ju ta avastas salapärast seost tahte ja liigutuse vahel. Kui mängukaarest ära väsib, siis istub veel natuke aega sitteris ja ma saan juba toimetada tema kõrvalt - näiteks pesusid masinasse panna/võtta, ribikardinaid pesta, käsitsi pesu pesta jne.
- Tuli on endiselt meie lapsehoidja. Tuld vaatab hea meelega. Veinipudelid on aga möödanik (aga küll ta veel õpib neid armastama).
- Vaatab otsa, vaatab peeglisse, fokusseerib selgemini asjadele.
- Massaaži lõpetasime ära. Nüüd tahaks hakata käima ujumas või võimlemas, aga ujumise ajad on nagu Becky Mode näidend "Kõik on täis".
Kohus
Vahest ikka juhtub, et kuhugi külla minnes kuulen ma neid pärleid, et "Minul/Meie ajal küll ...". Ning vahest on need päris humoorikad. Parimad palad siis siiani on olnud
- Minu laps küll oli mähkimisaluse peal nii hea meelega. Ma sain ta lausa sinna jätta ja ise duši all käia. Laps uuris aga oma varbaid ja mõnules.
Ütlemata vastus: Nojah. Kui mu laps oleks vähe vanem, eks ta oleks ka mähkimisaluse peal, aga paraku mu laps on veel sellises eas, et ta ei saa oma varbaid kätte. Puus on veel kinni! - (Mõeldud laitusena) Te olete oma lapse harjutanud ainult kõhuli olema!
Ütlemata vastus: Jah! Täpselt! Ma nägin kuu aega ränka vaeva, et õpetada teda kõhuli olema. Nüüd tuleb puuks paremini välja, ta peaaegu keerab, hoiab väga tublisti pead ja üleüldse on tugev ja võimekas noormees. - Sa paned oma lapse liiga soojalt riidesse!
Vastus: Jah, seda ma teen. Sain ka oma karistuse kätte. Eile ja üleeile ärkas Patrik peale 30 minutit kärutamist üles; varem kui tavaliselt (ennem oli unefaasi ülemineku aeg 40 min), vaatas mind suurte silmadega ja ei jäänudki enam magama. Kärutasin, kärutasin, kärutasin, kuni ta juba lõpuks röökis nutta. Kussutamine, laulmine ja nunnutamine ei aidanud. Panin lapse aga kärru tagasi ja jooksin koju. Eks ega tõesti ei ole ju hea olla, kui sinust üritatakse keedumuna teha. Ühesõnaga talvekombekas läks kappi tallele. - Ära väntsuta oma last peale sööki, siis ta ei rekurgiteeri ka nii palju.
Vastus: Proovin.
Reaalselt proovisin ja töötabki. Peale sööki ei mingit krooksutamist. Lasen tal pigem natuke lamama ja meie diivan, vaibad, voodi, riided jms on päästetud. Eks oksutit ikka juhtub, aga oluliselt vähem kui vanasti.
Eks neid ütelunge on veelgi, kuid ei jõvva kõiki kirja panna. Nagu emme mult juba lasteaias küsis, peitub aga põhiküsimus selles, et: "Mida sa siis sellest loost õppisid?". Õppisin seda, et nii väikese lapsega ei tohiks külla minna. Enamik inimesi ei mäleta millised nende endi lapsed on alla kolme kuu vanuselt olnud, kuna see aeg möödub nii kiirelt ja kõik mäletavaid vaid 6 kuuseid rõõmsasuiseid beebisid. Mis seal salata. Ka mina ei mäleta enam neid esimese kuu jubedusi, kui meil ööl ja päeval vahet ei olnud ja ma kella 4ni hommikul temaga köögist esikusse ja tagasi tatsasin. Ühesõnaga külla võib minna alles suurema ja suhtlevama beebiga ja enne seda peavad külalised sulle koju tulema, siis kui sinu lapse rutiinile see sobib.
Tont, ma küll ei oska öelda, et O oleks kolmekuuselt pahematujuline olnd kui kuueselt või praegu.. Aga see on tore, et te nüüd külla tulete!!!
ReplyDelete