Ametivahetus

Terve nädalavahetus on olnud kevadine ja sume. Meie oleme olnud kodus ja mõnulenud ja tundun end vägagi vabalt. Puhanud. E on muretsenud meie kõhtude eest ja terve nädalavahetuse olnud kokk. Mina olen saanud vaid nõusid pesta.

Reede öösel, peale seda kui mina Patrikuga magama olime läinu, alustas E meie väikeses valges köögis kalaröökimist. See, et me magasime, oli meelega nii ajastatud. Ma poleks ju üle elanud seda, et uimeid on köögi seinal ja verenire ribikardinailt alla tilkumas. Sellest kõigest pidin vaid kuulma hirmulugusid ja väikeseid musti täppe köögi seinalt pühin lapiga siiani, kuigi hommikuks oli siiski köök äärmiselt puhas. Öösel aga E raius, rookis, fileeris, soolas. Hommikuks oli jäänud vaid minule lõhepea külmkappi - just nimelt nii, et kui uks lahti teha, siis pea vaatab küsivalt vastu, et millal ma siis ikka suppi teen.
Suppi aga mina polnud varem kala peast teinud. Ei jäänud midagi üle, kutsusin A&O külla.
Lõunaks oli siis meil supp. Autor emme. Peale oma ebaõnnestunud kana-klimbisuppi (välja tuli supp pudruga) ma enam suppide kallale asuda ei julge. Pealegi see, kuidas kala peast silmi välja võtta, ajas mind lihtsalt öökima. See oli nii pudel ja vedel värk ja ajas minu jalad ka konkreetselt vedelaks.

Pühapäev tulid meile K&T külla sushi tegut seletama. Õppijaks E. Mina hoidsin last ja pesin nõusid. E keetis, hakkis, lõikus, praadis, keeras, kleepis. E valmistas K juhendamisel isegi tamago! Nüüd on igatahes sushi tegu selge ja nüüd hakkab kodus sushit saama. Võite aja kinni panna ja sööma tulla.

Õhtul läks aga kõht tühjaks ja siis tegi E algusest peale pannkooke ise. Keldrist oli tuppa toodud viimane purk maasikamoosi ja seda lihtsalt pidi väärikalt tähistama.