Tavaliselt, kui meie kõik magama läheme, hakkab kirjamees meisterdama vaikselt raamatuid, mida ma saan siis hommikuti lugeda. Eriti on mulle meeldinud eile õhtune taevatähtede raamat, mille esimesed kaks lehekülge panen ka teile ja nädala tagune putukate raamat.
Päikese esimene leht tõlkes:
Päike. Selle valgus paistab lainetena maa peale. Tema ümber tiirlevad planeedid. Osadele tundub, et need lähevad tüüpilises (ma arvan, et ta mõtles siinkohal siiski suvalises) järjekorras. Päike paistab maa peale ja see paneb taimed kasvama.
Saturn. Selle ümber tiirlevad kivikesed. Need tiirlevad nii kiirelt, et see paistab ringidena.
Kärbse jutust saate isegi aru.
Kärbse joonis on... ma nüüd ei oska öelda, mida meenutav... tähendab ei taha, mitte ei oska.
ReplyDelete