Tagasilöök

Jalutan lastega hommikul Aiakesse. Umbes Paksu Margareta juures viskab Pärtel end kõhuli maha ja teatab, et ta ei taha veel kohale jõuda.
Lasteaias keeldub ta minust lahkumast, aga kuna algab võimlemine, siis ma ei saa kauemaks jääda ja jätan kasvatajatele nutva lapse. Muidugi mõista sellisel päeval ei jää laps lõunaunele ja pean varem järgi minema. Pärtel on olnud kogu päeva tõrges - võimlemises ja laulmises seisab ta sirgelt nagu pulk ja kui keegi tema poole pöördub, paneb silmad uhkelt kinni.
Õues on ta nõus mängima, kuid kui tuppa minnakse, siis ta läheb mängumaja juurde, surub ennast vastu selle seina, teatades kasvatajetele, et tema ei tule tuppa, kuna ta kleepus maja külge kinni.
Söögiajal läheb laps kenasti käsi pesema, kuid jääb kuivatamise juures tsüklisse. Kasvataja ütles, et need käed olid pärast punased ja tulised, kuna neid oli nii kaua korralikult kuivaks hõõrutud. Lauda aga keeldub ta üldse istumast. Mitte suu täitki teie poolt pakutavat sööki ja kohe kindlasti mitte silmatäitki teie poolt pakutavat und.
Kui ma kohale jõuan ja palun tal siiski natuke süüa (kuna meil on pikk rännak trammide-rongidega koju), soostub ta istuma lauas, hoides ühe käega lusikat ja teise käega mu kintsu.
Lahkudes kinnitab ta aga mulle, et ta hea meelega läheb jälle Aiakesse tagasi.