Hetkel loen viimaseid lehekülgi E. Mazlishi ja A. Faberi raamatust "Õed ja vennad rahujalal". Iga peatüki juures taban end kahjuks mõttelt, et näe, seda halba näidet ma just täna hommikul tegin. Õpin ja naudin - raamat on ladusalt, kergelt ja omandatavalt kirjutatud.
Ja siis potsatab mulle postkasti H bakatöö järgmine jupike. Mina olen moosikelder, kus hoidistan tema varukoopiaid. Seal töös on aga üks lühike peatükk vooruste mõistetest ja järsku saan ma aru, et kui me kõik kasvataksime oma lapsi nii, et pööraksime tähelepanu vooruste välja arendamisele, poleks vaja kasvatuslikke raamatuid meil lugedagi. Aga ma ei usu, et enamik meist oskab erinevaid voorusi nimetadagi, rääkimata nende mõtestamisest.
Mu kallis H., su imeliste laste pealt on näha, et sina oskad, tahad, ja suudad ja sul pole elu sees vaja eelmainit' raamatut lugeda! Sa oled lihtsalt mu iidol.
No comments:
Post a Comment