Täna õhtul võttis E end tõsiselt käsile ja hakkas sorteerima pilte. Meil on pildid alates suvest sorteerimata, kustutamata, töötlemata ja seetõttu on kannatanud ka blogi. Tahtsin juba ammugi panna kirja toidupostituse, kuid kuna pildid olid kõvaketta pragudesse talveunne vajunud siis asi venis.
Selle suve hitiks oli meil suvikõrvits. Pealaest jalatallani - kõigepealt õisi, siis vilju. Ja siis õisi ja vilju korraga. Ime, et me lehtede kallale ei asunud! Vilju täitsime, püreestasime supi sisse, panime viiludena sinihallitusjuustuga ahjuplaadile, riivisime omleti sisse, wokkisime ja tädi Evi pani meie suvikõrvitsaid ka purki ja keldrisse. Erinevaid täidiseid oli miljon ja sellest toidust tüdimust ei tulnudki. Ma tõeliselt ootan juba uut suve!
Suvi on aga möödas ja nüüd puhuvad köögis uued tuuled. Talvisemad. Pidevalt kuskil potis haudub ja podiseb midagi. Sügise hitiks on aga H poolt saadud maapirnid. H - äriidee sulle - hakka müüma neid! Neid sai lisatud haudepotti kui ka ahjuplaadil juurikatega küpsetatud.
Ja vahest puhuvad ka köögis nutma ajavad tuuled. Eriti kui tegemisel on sibulasoust. See aasta on kuidagi nii palju sibulaid kulunud, et Peipsi vanik, mis tavaliselt on jõuludeni pliidi kohal rippunud, sai juba nädal tagasi otsa.
Märkamatult on kätte jõudnud ka avokaado hooaeg ja ka neid sai suvises järelkajas täidetud. Kahjuks ostsin aga soolalõhet poest ja see polnud üldse nii hea kui E või papa tehtud. Tundub, et olen liiga ära hellitatud ja poe kala enam ei kõlba. Kohe ausõna ei kõlba!
Seemned ei ole seal taldrikul mitte üks raas ilu elemendid vaid puhtalt selle pärast, et avokaado pruuniks ei tõmbuks.
Ahjus on küpsenud ka vähemalt 10 erinevat sorti õunakooki, kuid kahjuks nende pildistamiseni pole veel keegi jõudnud. Ikka on enne otsa saanud.
No comments:
Post a Comment