Kiire päev. Õhtupoole tuleb sõita Soome ja selleks on vaja pakkida asjad, seejärel kõik trään autosse viia, koristada nati tube, käia duši all ja kõige selle kõrvale veel olla ema. Ja seda ma olin - lausa superema. Lõunasöögiks tegin lapsele lõhekala, pruuni riisi ja lillkapsast, mille ma kõik ära püreestasin ja siis talle lahkesti pakkusin. Sama lahkesti näitas aga Patrik mulle kogu oma võimaliku emotsiooniga kui väga see talle ei maitsenud. Ei jäänud midagi muud üle kui sukelduda oma sügavkülma varude kallale ja taas sööta talle kuubikuid.
 |
| (Pildil kõrvits, läätsed, lillkapsas, brokoli-lillkapsas-kanaga) |
Mäletate seda paksu Piilupart Donaldi raamatut, kus hiired kingivad Pardimammale parimat, mida hiired teavad: juustu. Nii ka mina otsustasin teha Patrikule parimat pudru mida ma tean: peene odratangu pudru. Hautasin seda täna hommikul tund aega, segasin võiga, moos peale ja paar ampsu sisse, mille järel Patrik selle tagasi välja oksendas. Ei sobi! Egas midagi, sukeldusin kiiresti taas jääkuubiku maailma. Sulatasin kiirelt üles paar ploomi, segasin jogurti ja banaaniga ja meisterdasin uue hommikusöögi. Aga ärge arvake, et see on mingi mõnu. Tund aega hautamist tähendab umbe näljast last, kes on su peale pahane, et sa jokutad ja kogu see uue hommikusöögi väljamõtlemine ja tegemine möödub laus kisa saatel.
Nii tore on jalgu ämbris pesta!
Hädaolukordade tarbeks on hea omada puuvilju. Torkad kisavale lapsele kätte banaani või porgandi või tüki õuna. Laps närib seda, rahuneb, sina saad uueks katseks aega. Mittemagusad asjad on paremad, kuna nendega läheb rohkm aega ja nad ei aja päris-söögi isu ära.
ReplyDeletePuu- ja juurviljadele alternatiiviks ka kamapallid...:)
ReplyDeleteVõi must leib. Ilma võita.
ReplyDelete