Reede õhtu oli meil väga kena - laps istus sitteris ja vait kui sukk. Kiitsin veel, et näe kui hea laps, ei tee piiksugi ja nii rahulik. Kuna ta niiiiii heakene oli, võtsin siis teise sülle ja musitasin. Musi oli aga kuum. Umes 38,2 kuum. Järgnes šokk. Laps, kes oli siiani olnud rahulik, sai järsku aru, et midagi on viltu, ema nutab, isa on nõutu ja hakkas ka käituma nagu haige.
Palavik kestis meil kaks päeva. Suure hirmuga panime küünlaid, kuid hiljem kahetsesin. Oleks kohe alguses pidanud laskma tal endal end ravida, määrida kohe alguses viinaga, kohe alguses jääda rahulikuks. Järgmine kord tean - kõigepealt tuleb endale rahustit anda ja seejärel alles otsustada, kas ka laps mingit medikamenti vajab.
Esimene haigus on aga endale hirmsam. Kohe hakkad taga ajama kes on süüdi - käidud sai ju arsti juures, kus pisikuid on jalaga segada! Samuti veetsime ju aega perekeskuses ja basseinis - ehk sealt??? H lapsed ka musitasid Patriku üle ja Penni andis Patrikule korduvalt oma sõrmekesi lutsutada. Ehk sealt??? Viimane kord kärust välja võttes oli käeke külm, kuna Patrik ajas teki käte pealt minema. Kas see siis äkki?
Nõme on nüüd ainult see, et õue ei saa. Laps ju magab toas ainult koos minuga. Õnneks aga emme varustas mind "Tõde ja õigus" I-V'ga. Ehk aitab see Patriku haiguse üle elada ...
Küünlaid võid ikka alati panna. Toa igasse nurka. Ja viirukisuitsu teha.
ReplyDeleteViinaga tuleb ka hakata harjutada, aga sa alusta jalgadest, sokkidest. Soomlastel on "öömüts". Eks me siis võime kasutada viinasokke. Aga mitte viinasokke lutsutamiseks, nagu sinu vana-vanaisa oma lapse rahustamiseks tegi.
Su jutt tuleb nagu mu oma suust, ilmselt on siis ikka enamustel varsketel vanematel needsamad hirmud ja probleemid.
ReplyDeleteMa arvan, et selle esimese palavikuga tegelesid Sa kull vaga edukalt, sest meil juhtus kord selline lugu. Ma koorisin kraanikausi kohal porgandeid ja 2-aastane tutreke isus laua peal selle korval ja jalgis tegevust. Kuigi uinakuni oli veel pisut aega, vaatasin, et laps hakkab kuidagi kossi vajuma, justkui jaaks lausa istudes magama.
Haarasin ta siis sülle ja suundusin magamistoa poole, ise lalisesin, et ossa kullakene, kas uni tuli peale, jne.
Magamistoas aga hakkas laps pead koledasti vasakule kiskuma ja ma olin pärast väga üllatunud, et ma siis kohe esimest korda aru sain, et need on krambid. Lendasin telefoni juurde, kiirabi tuli kolme minutiga ja kõik lahenes tüsistusteta mõne päeva jooksul. Ja õnneks pole rohkem kordunud.
Arst arvas, et krampide põhjuseks oli see, et palavik tõusis nii koletult kiiresti. Nii et enne kui lapse eripärasid ei tea, siis minu meelest pole palaviku alandamises küll midagi hullu. Tublid olete!