Käisin lastega neljapäevasel armulauaga palvusel. Nagu heaks tavaks saanud, siis niipea, kui mina kirikusse lähen, juhtub ikka midagi.
Tavaliselt näiteks saan raha või šokolaadi, kuid korra sain ka Savisaare elamuse. Nagu kiuste oli too tulnud minu jõulurahu rikkuma. Istus oma paadampaadam käevangus minust 10 sammu paremal. Minu juures seisis aga tibi, kes igat kuulsuspaari liigutust pildistama kukkus. Armulaua ajaks ronis teine lausa altarisse. Loodan, et tibi peale langes vähemasti evangeeliumi valgus.
Õnneks kaameramees, kes oli ka platsis, oli pisut taiplikum, kantslisse ei roninud ja filmis kõike distantsilt. Ju tal oli parem suum kui tibi seebikarbil.
Seekord aga juhtusin sinoidi avateenistusele. Seekord istusid minust 2 sammu paremal kõik praostkonna praostid ja peapiiskop oli ka päris lähedal. Peale armulauda teatas aga trotsi täis Patrik, kes oleks parema meelega juba olnud Keilas ja kes oli pahane, et armulaual temale seda küpsist ei antud, et see kirik on rumal. Paele mõne ajast mõtlemist teatas ta, et jumalateenistus on ka rumal. Ja Jeesus Kristus on ka rumal.
Tsirkust ja leiba!
No comments:
Post a Comment