Hommik. Patrik mängib rahulikult plastiliiniga, autodega, joonistab jne Kõik see muidugi ei tähenda, et ma saaksin rahus oma asju teha, sest iga 30 sekundi tagant kostub tema toast klassikaliseks muutunud emme vaata, mis töötab umbes sama moodi nagu auto turvavöö andur - iga natukese aja tagant läheb heli valjumaks ja töötab seni, kuni sa tema tähelepanuvajadusele vastad.
Siis tuleb Patrikul meelde, et tänane vitamiin on saamata. Kuna ta on mul nii nõrgake, siis olen talle ikka C-vitamiini söötnud. Annan lapsele vitamiini ja siis läheb lahti. Laps hakkab mööda tube tormama, loobib asju, röögib, on allumatu, ei kuula ühtegi käsklust ega keeldu. Selline trall kestab tund kuni poolteist. Siis on jälle laps peaaegu normaalne, aga suhteliselt tujust ära.
Ja üks päev viskab mulle E lingi, kus on kirjas, et aspartaami võib pakendile kanda ka teise koostisosa nimetusega ehk fenüülalaniinina. Ja muidugi on meie vitamiinides fenüülalaniin...
Kusjuures kõige kurvem on see, et kui ma vitamiini ostsin, siis ma tükk aega lugesin erinevaid pakendeid, et ei oleks glükoosi-fruktoosi siirupit, et ei oleks aspartaami (E951), et ei oleks päikseloojangu kollast (E110), aga no vot kõige teisi nimetamise viise ei jõua meelde jätta.
Nüüd läksin apteeki ja nõudsin, et apteeker aitaks mul valida vitamiinid, milles ei ole igatsugu kräppi. Aega läks vast 10 minutit, kuna varjatult ilmnes, et igal pool on mingi kahjulik asi sees. Enamasti on just suhkur asendatud. Apteeker veel muidas ja küsis minult, et kas ma siis ei tea, et suhkur ja või on pahaks asjaks tembeldatud. Peab ikka sööma välja töötatud suhkru asendajaid ja margariini. Meil oli apteekriga klappi!
Lõpuks sain oma C-vitamiini kätte, millel on kilomeetrine loetelu, mida kõike ta ei sisalda (tavaliselt on just vastupidi eksole). Vitamiin on nii hapu, et kõrvetab kurgu ja keele. Teen selle pulbriks ja segan agaavisiirupiga ja laps sööb küll.
Apteeker veel poetab vaikselt, et tema oma lapsele ei anna ka hematogeeni ja neid suuri glükoosi tablette, sest need on kõige jubedamad.
Ei teagi enam, kas saab kõike võimatu kahe arvele panna või peaks hakkama veelgi täpsemalt jälgima pakendeid.
Tableti asemel mustsõstar vms ei aitaks?
ReplyDeleteMa ei ole elus selle peale tulnud, et peaks ravimipakendi või üldse millegi pealt koostist lugema... Või et toidu koostisel võiks laste käitumisele mingi mõju olla. Peale klassikalise "kui suppi ei söö, siis kommi ei saa".
Mustsõstar aitaks ju küll, aga laps ei taha eriti suures koguses mustsõstart süüa. Ja selleks, et ta saaks piisavalt suure koguse kätte, tuleks tal lahmida nii mustsõstraid kui ka apelsine sisse. Tsitruse vastu on tal aga kahjuks allergia.
ReplyDeleteAga ausalt öeldes on isu üldse ära läinud lapsele midagi muud anda, kui ise kasvatatud kraami (sh ka liha, kuna kuulduste järgi antakse loomadele profülaktika mõttes ravimeid, aga minu laps on penitsiliini talumatu ning imede-ime: süües poe kanaliha läheb laps täpiliseks).
Muidu ma ka enne lapse saamist eriti ei jälginud, mis kus kirjas on. Ennast nagu nii väga ei mõjuta (v.a. "anna veel" toiduained nagu kartulikrõpsud, kommid jne). Aga lapse puhul on vahe väga selgesti näha. Eriti glükoosi-fruktoosi siirupi ja aspartaami tarbimisel. Mind õpetas glükoosi-fruktoosi siirupi tarbimist jälgima sõber, kelle lapsel on aktiivsus-tähelepanu häire. Sellise lapse puhul näiteks on vahe kohe eriti hästi silmaga näha. Maisisiirupiga ehk GFS'ga magustatud tooted ajavad lapse tasakaalust välja ja ta ongi sõna otseses mõttes hüperaktiivne. Sama kehtib ka tavalise lapse puhul. Lisaks sellele, et see teeb kurja närvikavale, kahjustab GFS maksa nagu alkohol.
Viska kiire pilk peale ühele igivanale artiklile http://puhaselu.blogspot.com/2009/12/toidulaud-kui-keemialabor.html just nimelt aspartaami ja GFS osas. Ma usun, et läheb isu üle neid kahte asja oma laste toitude sees kohata.
Lugesin seda lugu ja kogu seda blogi. Arvan endiselt, et sellesse teemasse süvenemine tekitab nii palju stressi, et parem söön keemiat kui vaevlen foobiate käes...
ReplyDeleteOot, Mariake! Aga missuguse vitamiini te siis farmatseudiga välja valisite?
ReplyDeleteÄsja leidsin Kiur-poisile mittesünteesitud D-vitamiini. Rõõm on taevaservani!
C-vitamiin on see: http://www.tervisepyramiid.ee/201/0/readmore/93/
ReplyDeleteAga see on 1 tablett täiskasvanud inimesele päevas. Veega alla neelata. Närides on kõrvetavalt hapu. Aga kuna Patrik ei neela, siis ma segangi selle tableti puru agaavisiirupiga ja siis annan talle mingi teadmata koguse sisse. Ise söön ülejäänu, mida ta ei taha.
Aga millise D-vitamiini sa leidsid? Vorst vorsti vastu ikka.