Selle aastane avamine jäi ilmaolude mõttes küll lootusetult hilja peale. Aga nüüd on E'l puhkus ja saime rahus päevavalgust nautida. Hetkel on loomulikult teemaks vaid Harku, kus võimalikult vähe tõuse-langusi. Täna tutvusime 4km'ga. Tõenäoliselt homme duubeldame. Naeratused olid aga meie mõlema näol äärmiselt laiad ja minu oma oleks võinud lausa kõrva taha kinni siduda.
Ma tegin eile samas 27 km :)
ReplyDeleteAga teie suusatamise kohta... ma arvasin, et K teeb nalja... aga ei, hoopis te ise. Ma ei oska isegi kommenteerida. Kas peaks ütlema "tublid" või "lollid" või... Uhh.
Ma olen kahe laua ja kahe kepiga siledal maal palju kindlamini maa küljes kinni kui siin linnavahel selle kiilasjää peal oleva pudru-mudru sees ringi tatsates. Praegu on linnas saapaga liigelda minu meelest eluohtlik - see eest aga suusarada on superkorras ja mul on seal vähemalt võimalus ennast liigutada ja värsket õhku hingata. Pealegi ämmaemand käskiski olla normaalne inimene. Suusatada, kelgutada, uisutada. Olla õues ja nautida elu.
ReplyDeleteMa arvan, et oleks ikka ilgelt tobe kui ma praegu lihtsalt lamaks diivanil ja käsiks E'l endale võileibu ja teed ette tassida. Ma pole ju haige! Ainult natuke kõhukas.