Ruuben tahtis Nanalt porgandit suvel. Nana puhastas ja kooris ja andis Ruubenile, kuid tema pistis jaurama, et ta tahab nii, nagu emme annab. Nana kannatlikult küsis, et kuidas siis emme annab ja Ruuben vastas talle, et märja käega. Jah, tõepoolest, mina ju koorin porgandeid söögi sisse panekuks ja kui siis tekib nõudlus närimiseks, siis loputan käe ja porgandi puhtaks, kuid aega käe ja porgandi kuivatamiseks ei ole - nagunii ju kohe vaja edasi kartulit koorida. Seega alati märja käega ja see pealtnäha nii ebaoluline on siis talletunud.
Ruuben ütles mulle üks päev: Ma nüüd lähen. Tervita mind. Tšau!
Luukasele ütles aga täna: Tšau Luukas. Tervita mind. Anna mulle oma raha ka!
