Graafik

Patrik, 6a

Eneseväljendusoskus

Ruubenil on just ära kadumas tema titekeel, seega on viimane võimalus käänded ja pöörded kirja panna:

Palun putlu! See ei ole supp (püreesupi kohta), see on putt (puder).

Kus on minu sigi (lusikas).

Titid (püksid) jalga.

5% ajast on Ruuben väga viisakas. Lasteaeda Patile järgi minnes ütleb ta kasvatajale kenasti "Tele poua" (tere proua), kuid ülejäänud 95% ajast käratab ta käredal häälel "Jää vait!".

Veel on ka kodune mitmuse kasutamine keeles: Lapsed sööma! Lapsed tahate pongandit? Emme soovite pissile? Kui juba on palju, siis on lihtsalt kõike palju - palju emotsiooni, lärmi, emmet ja porgandeid.

Hommikune serenaad

Peale jõule käisime Pati ja Pärtliga Estonias Pähklipurejat vaatamas. Lastele meeldis ballet väga, igaühel oli oma lemmik tants ja muusika ning muidugi nautisid lapsed ka kogu Estoniat, sealseid ajaloolisi pilte Estonia pommitamisest, samaaegsest Krati etendusest ja põlevatest varemetest.
Eriti imeline mulje jäi sellest aga Pärtlile. Koju jõudes pani E mängima lihtsalt Tšaikovski muusika Internetist ja märkasime, et lapsed tunnevad ära eksimatult palad, mis on pärit Pähklipurejast ning oskavad pala seostada ka etenduses toimunud tegevusega (nt see muusika on sealt jõulupeolt, või see on see pulga ja mõõga tantsu muusika). Pärtel lakkamatult laulab erinevaid Pähklipureja osasid ja üritab ka tantsida.
Igal hommikul ärkan ma praegu selle peale, et Pärtel hakkab laulma serenaadi. See laps tõepoolest niipea kui silmad lahti teeb, teeb lahti ka noka ja hakkab tulema pam-pababaa-pamp-pababaa-pam-pam-paa.

Teatrisse minnes võtsin kaasa kõigile kingad. E'le võtsin kaks kena musta vasakujala kinga. Ta oleks väidetavalt olnud nõus panema erinevast paarist kingad küll jalga, kuid vasemat kinga paremasse, polnud ta nõus suruma.