Kui kaklejad kraagandid tahavad, siis nad suudavad üksteisega tunde väga hästi mängida ja olla paid ja kenad. Enamasti jääb seda tahtmist muidugi puudu.
Patrik jäi meil haigeks ja kuna ta oli tubli haige poiss, siis tahtsin talle rõõmu teha ja küpsetasin viineri pirukaid. Niipea kui pirukad ahjust saabusid oli aeg beebi õues magama kärutada. Palusin poisse, et nad oleks toas tublid ja läksin õue. Pati ütles veel enne ukse sulgemist, et ärgu ma muretsegu, ta oskab Pärtlile juua anda ja pealegi on neil ju viineri pirukad ka toas. Hoiatasin, et need kõrvetavad ja lahkusin toast.
Peale pisikest jalutuskäiku ja värske õhu sõõmu saabusin tuppa. Kaks kukununnut mängisid ja olid vaiksed. Küsisin, et kuidas neil läks ja kas nad tahaksid nüüd pirukat süüa. Patrik vastas, et nad juba sõid pirukaid. Need olid muidugi kuumad, aga sellest ei olnud midagi, sest ta lasi need külma vee alt läbi, mis need kiirelt maha jahutas.
Monday, September 21, 2015
Thursday, September 17, 2015
Selgepilk
Ruuben on kiire. Käib käpuli, tõuseb tugede najal püsti, ajab end istuma nii jalad ees kui ka jalad pepu all, istub, käib hommikuti tublisti potil, hambad järjest tulevad (all kaks, üleval üks ja nurgad väljas veel kolmel), on vali (kui oma tahtmist ei saa, siis teeb nii kõva häält, et kohvikus või rongis on lausa piinlik).
Magamisega on nii, et kui Nana teda hoiab, siis magab kolm tundi, aga minule tehakse neid kahekümne-neljakümne minutilisi sutsakaid. Öösel on vahel tubli, vahel mitte, aga ma üldiselt olen temaga rahul.
Lisasöögiga on lood täpselt nagu mu eelmiste lastega, et seda söön mina. Keedan beebile hea püree õunast-pirnist-suvikõrvitsast ja pärast söön selle ise ära. Putrudega on sama lugu ja enamik sööke jõuab oma lõpp punkti ehk vetsu, kõhust läbi käimata.
Pärtel arvab veel endiselt aeg-ajalt, et me peaksime ta Helenale tagasi andma, aga ikka läheb päev-päevalt olukord paremaks.
Aga siiamaani ütlevad kõik, et tal on selge pilk. Ta on meie härra Selgepilk.
Magamisega on nii, et kui Nana teda hoiab, siis magab kolm tundi, aga minule tehakse neid kahekümne-neljakümne minutilisi sutsakaid. Öösel on vahel tubli, vahel mitte, aga ma üldiselt olen temaga rahul.
Lisasöögiga on lood täpselt nagu mu eelmiste lastega, et seda söön mina. Keedan beebile hea püree õunast-pirnist-suvikõrvitsast ja pärast söön selle ise ära. Putrudega on sama lugu ja enamik sööke jõuab oma lõpp punkti ehk vetsu, kõhust läbi käimata.
Pärtel arvab veel endiselt aeg-ajalt, et me peaksime ta Helenale tagasi andma, aga ikka läheb päev-päevalt olukord paremaks.
Aga siiamaani ütlevad kõik, et tal on selge pilk. Ta on meie härra Selgepilk.
Moogel-moogel
Kodus oli peaaegu kõik toit otsa saanud. Viimsest kraamist tegime lõuna. Pärtel palus peale sööki magustoitu ja kuna midagi ei olnud, siis tegin talle munakollasest koogel-moogelit. Pärtel limpsis seda moosivarga näoga ja ma siis tutvustasin talle lapsepõlve - jäta see meelde Pärtel, see on koogel-moogel. Ütle koogel-moogel.
Pärtel: Koogel-koogel
Mina: Ei, kuula, koogel-moogel.
Pärtel: Moogel-moogel.
Pärtel: Koogel-koogel
Mina: Ei, kuula, koogel-moogel.
Pärtel: Moogel-moogel.
Subscribe to:
Posts (Atom)