Kõhusoe poiss

Enne sündi sain suusatada ainult 24 km. Ja see sünnile nüüd küll kaasa ei aidanud. Ei aidanud miski - ei Elevant, suusatamine, ega šampus. Lapse tõmbas välja hoopis täiskuu.
Nüüd oleme juba ammu-ilma kodus ja kodunenud. Laps on nagu koridor. Niipea kui sööma hakkab teeb ka kohe musta ja seega on mul valida - kas olla hea ema ja vahetada oma lapsel 24h järjest mähkmeid või siis olla halb ema ja lasta tal olla kakapepu. Olen tõesti proovinud olla hea. Söödan, vahetan, vahetamisest läheb laps närvi, tahab süüa, nii pea kui sööma hakkab on vaja vahetada jne. Nõiaring. Igatahes siit võib järeldada ainult üht, et ma olen enamasti julmur ema ja lapsel on enamasti mingi apelsinikarva üllatus meile mähkmetes.

Muide. Esimene nädal on küll siuke suhtumine poisil, et öösel magamine on nõrkadele! See meid ei heiduta aga kuna oleme ka magamata õnnelikud.

Ainuke ehmatus oli meil K&K noorim võsu kes oli nädalaga hiiglaseks paisunud. K käis meid piilumas nädal enne sündi ja siis oli ta poja siuke mõnus pisike beebi. Nüüd aga oli poisist saanud suur ja iseseisev laps. Oleme tõsiselt hämmingus kuidas nädalaga nõnda kasvada saab. Tegu on vist meie kuusepuu efektiga.

Beebiraamatud

Esimese lapse kõrvalt tundub, et on aega tegeleda lugemisega. Enne sünnitust alustasin Doryan Gray'ga. See sai paari esimese tissimis-päevaga läbi. Kusjuures olen siiralt imestunud, et see raamat on koolis kohustuslikus kirjanduses. Selle lugemiseks peab ju olema ikka natuke elukogenud ja mõistma käsitletavaid teemasid.
Järgmiseks sai võetud taas Wilde Canterville'i lossi vaim. Tohutult humoorikas ja sarkastiline teos. H - soovitan seda sulle lastele unejutuks. Saad ise mõnuleda ja lastele peaks ka minema peale. Mõlemale kusjuures.
Nüüd ootab järge Hailey ja siis on jälle raamatud otsas. Õnneks Hailey on paks.

Jõulupuu

Eile käis õhtul meil külas K ja tõi meile täitsa meie oma jõulupuu. Tuba sai rõõmu täis.

 

Lumeuputus

Poodidest on head labidad otsas, seega, tuleb võtta sealt kust võtta annab. Öösel jalutasid meie kaks lumelabidat maja eest, meie magamistoa akna alt, minema. Jacky ei haugatanud ka - või siis tegi seda, aga me kõik magasime nii sügavalt, et ei teinud väljagi. Ja tuisk pühkis kõik jäljed...

Uudiskirjandus peale maailmavara

Ma olen endale mitu korda vandunud, et peale klassikat peab pidama pausi ja ei tohi kohe hüpata tänapäeva saavutuste kaanevahele. Igatahes sain taas petta. Peale Marquezi otsustasin kohe alustada Ida Läänepiiri läbimist ja peale äärmiselt läbimõeldud lauseehituse, iga kaalutletud lause ja üldse peensusteni läbimõeldud raamatu oli üsna raske tõsiselt võtta seda tänapäevalikku kirjastiili ja natuke üleolevat suhtumist.

Sellegi poolest oli lugemine omamoodi kasulik. Puudus mul ju igasugune ülevaade tänapäeva noorkultuurist Armeeniast, Türgist, Iraanist jne. Seega soovitan, kuid rohkem lennukisõidu taustaks (nagu ma kahtlustasin jätkus lugemist ainult 2,5 tunniks ja siis oli lõbu läbi), mitte öökapile.

Praegu terendab aga kriis uksel. Mida järgmiseks??? Uuesti võtta läbi Ülle Liivamäe, Reet Raukas, Spock jt? Kiusatus on pigem kuskilt laenutada Cervantes.

Ootus

Emm käskis nüüd igapäev panna siia märkme maha - muidu ähvardas helistada. Aga me oleme nagunii juba helistajatega peaaegu ära harjunud. Lihtsalt Tere asemel tuleb kohe öelda, et uudiseid ei ole. Või E kuldne variant kurja hääletooniga: "Mis sa kontrollid või?".

Tänane päev:
Sundluslik äratus üle pika aja. Olingi liiga ära hellitatud sellega, et hommikul saab magada. Nimelt pidin juba nädala alguse poole andma ühe vereanalüüsi, kuid ma jõudsin analüüsi andma enda hommikul (kell 14), mille peale mind saadeti minema jutuga, et verd antakse kella 9-11ni. Kusjuures tegu ei ole prooviga, mida peab andma söömata-joomata ja esimeseks asjaks hommikul. Asi on siiski vist põhimõttes, aga no mis siis ikka. Täna suutsin igatahes end kokku võtta ja äratuskellaga ärgata.

Kodus lõpetasin Marquezi ja alustasin Davidjantsi "Ida Läänepiiril". Ida Läänepiiril on ainult umbes 150 lehekülge siukse vanavanaemaliku trükiga, nii et Emm, ma usun, et sa saad selle juba homme. Pealegi on seal pildid ka sees.

Siis Harkusse suusatama. Seekord 6 km. Seega ärge muretsege - me ei duubeldanud ju.

Kino. Polli Päevikud. Ei tekitanud minus mingit emotsiooni. Ehk oleks pidanud siiski filmist enne vaatama minekut midagi ootama - siis oleks saanud kas pettuda või vaimustuda. Mina aga midagi ei oodanud ja vastutasuks ei saanud ka midagi.

Suusahooaja avamispidu

Selle aastane avamine jäi ilmaolude mõttes küll lootusetult hilja peale. Aga nüüd on E'l puhkus ja saime rahus päevavalgust nautida. Hetkel on loomulikult teemaks vaid Harku, kus võimalikult vähe tõuse-langusi. Täna tutvusime 4km'ga. Tõenäoliselt homme duubeldame. Naeratused olid aga meie mõlema näol äärmiselt laiad ja minu oma oleks võinud lausa kõrva taha kinni siduda.

  

Eneseteadlik miks ja ei tüdruk

Tõenäoliselt hakkab ämmaemand mind varsti kas armastama või vihkama, kuna olen äärmiselt eneseteadlikuks muutunud. Teatavad vestlused enne sünnitust teevad mulle aga tõepoolest nalja ja otsustasin teidki nendega rõõmustada.

1. Miks
Ä: Kas vaatame emakakaela ka?
M: Miks see vajalik on?
Vaikus. Ä mõtleb.
Ä: Ega tegelikult ei olegi vajalik enne kui sünnitustegevus hakkab. Kas sul hakkab?
M: Ei veel.
Ä: Ärme siis vaata.
M: Ma arvan kah.

Ja mis ma sellest loost õppisin - Alati küsi, miks mingit meditsiinilist protseduuri vaja on, sest enamik neist tehakse sulle rutiini korras ära, kuigi nende tegemine ei oma mitte mingit tähtsust.

2. Ei
M: Ma ei soovi, et mu lapsele tehakse peale sündi K-vitamiini süst.
Ä: Aga see on ühekordne protseduur.
M: Ma ei soovi, et mu vastsündinud lapse ligi ka ühekordselt pannakse nõel ja süstal.
Ä: Aga kui te K vitamiini süsti ei tee, siis te peate hakkama oma last rinnaga toitma KOGU AEG.

Ma olin sõnatu ja itsitasin. Kas saab siis kuidagi teisiti. Ehk peaks sünnitusplaani siiski lisama, et hoidku oma lisatoidud mu lapsest eemale, sest nüüd tundub, et see on siiski mõistlik asi, mida sinna lisada.

Juubelid

Papa ja Taat said kahepeale 130. Selle auks sai Mudaaugul peetud maha üks pralle. Meie lootsime tasahilju, et antakse šampust. Antigi, aga ei aidanud. Olen ikka lõhkemisäärel nagu üleküpsenud arbuus.

Õhtu lõpuks tegi Papa ahjus jäätisetorti, mis sai ka põlema pandud. Süttis ka küpsetuspaber tordi all. Kui H heledal häälel küsis, et kas see paber võib ja peabki põlema, siis Papa vastas joviaalselt: "Muidugi mitte!". Õnneks oli suitsuandur alles karbi sees ja kusagil kapis.